Maikuu hooajaliste viljade soovitused

Tervis • 13 Mai, 2024
Toitumiseksperdid soovitavad süüa päevas minimaalselt viis portsjonit ehk viis peotäit puu- ja köögivilju ning marju. Üks portsjon on võrdne ühe sinu peotäiega.

Kui igapäevaselt süüa soovituslikust kogusest vähem puu- ja köögivilju ning marju, siis ei pruugi inimese keha saada piisavalt eluks vajalikke toitaineid. See aga võib põhjustada olukorra, kus organism on vastuvõtlikum näiteks haigustele, võivad tekkida ebameeldivad seedeprobleemid ning kannatama hakkavad nahk, küüned ja juuksed. Samuti mõjutab vähene taimse toidu osakaal menüüs meie vaimset tervist. Eelista alati süüa hooajalisi vilju, sest need sisaldavad rohkem vitamiine ja on tavapäraselt ka soodsama hinnaga.

Siin on maikuu hooajalised viljad:

Rabarber Eestist

Rabarber (Rheum rhabarbarum) on pärit Lõuna-Siberist, kus seda kasvatati peamiselt Volga jõe ääres. Hiinas on seda aga juba pikka aega rahvameditsiinis osatud kasutada erinevate haiguste vastu. Rabarber sisaldab mitmeid vitamiine ja mineraalaineid. Näiteks leidub selles viljas antioksüdantseid E- ja C-vitamiine ning vaske, mis aitavad võidelda vananeva nahaga ja suurendada keha vastupanuvõimet väsimusele ja immuunsüsteemi ärritajatele. Samuti sisaldab rabarber vesilahustuvaid B1-, B2- ja B6-vitamiine, millel on oluline roll närvisüsteemi ja ainevahetuse toetamisel. Rabarberis võib leiduda ka kaaliumi, kaltsiumi, magneesiumi, joodi, rauda ja seleeni*.

Kui olete sage rabarberi tarbija, on soovitatav taim enne söömist keeta või aurutada. Kuigi kuumutamine võib kahjustada mõningaid vitamiine, nagu C- ja A-vitamiinid, väheneb oksalaatide sisaldus ning keha omastab kaltsiumi ja rauda lihtsamini. Liigne oksalaatide tarbimine võib põhjustada organismis probleeme. Ettevaatlikud võiksid olla inimesed kellel on probleeme neerudega, sest oksalaadid võivad koormata neerufunktsiooni.

Tänapäeval on rabarber laialt levinud, kuna seda on lihtne kasvatada ning selle vartest saab valmistada palju magustoite (moosid, koogid, pirukad jne).

❗️Siiski tuleb meeles pidada, et ainult rabarberi varred on söödavad, lehed on mürgised. See tuleks ka lastele juba varakult selgeks teha, et nad kogemata lehti ei sööks.

Retseptisoovitus: https://www.rimi.ee/retseptid/grillitud-kapsas-ja-tomati-rabarberi-chutney/14538

Roheline melon Hispaaniast

Kuigi melonite esmane viljelemine ei ole teada, arvatakse, et inimene säilitas ja kasvatas magusaid meloneid juba vähemalt 4000 aastat tagasi Egiptuses. Selle tõestuseks on arheoloogid väljakaevamistel ja vanades Egiptuse haudades leidnud meloni seemneid ja seinamaalinguid, mis kujutavad meloneid ja arbuuse.

Melonid on puuviljad, mis sisaldavad palju tervisele kasulikke toitaineid. Näiteks leidub 100 grammis melonites α-karoteeni ja β-karoteeni, mis muutuvad A-vitamiiniks. Vitamiinidest leidub veel C-, E-, K-vitamiini, folaate, niatsiini, tiamiini ja B6 vitamiini. Mineraalidest sisaldavad melonid kõige enam südamele äärmiselt olulist komponenti – kaaliumi. Väiksemas koguses võivad erinevad melonid sisaldada veel magneesiumi, vaske, mangaani, naatriumi, rauda, kaltsiumi, tsinki jne*.

Melonid sisaldavad looduslikult folaate ja teisi loote arenguks vaja minevaid mineraale ning vitamiine. Folaate vajab inimene loote närvikoe normaalseks arenguks, närvisüsteemi normaalseks funktsioneerimiseks, valkude, rasvade ning süsivesikute ainevahetuseks, DNA ning RNA sünteesiks, mis on oluline nii kasvuprotsessis, kui organismi rakkude taastootmiseks, maksa töö tõhustamiseks, punaste vereliblede moodustamiseks B12-vitamiiniga. Peale selle sisaldavad melonid 100 grammi puuvilja kohta ainult 7-8 grammi suhkrut, mis teeb sellest mesimagusast puuviljast täiusliku vahepala valiku lapseootel naisele. Melonid on rikkalikud oma vee sisalduse poolest. Melonid on 90% H20 ja sisaldavad elektrolüüte, nagu kaalium, magneesium, naatrium, kaltsium. See teeb sellest viljast ideaalse suupiste ja magustoidu palaval suvepäeval, peale trenni või haiguse korral.

Kuidas melonit valida ja mis kodus edasi?

  • Ostes meloneid eelistada selliseid, millel pole kriimustusi ega mõlke.
  • Pesta käsi seebiga enne meloniga tegelemist.
  • Pesta melonit jaheda veega ning harjata koort, kuivatada näiteks köögirätikuga või pabersalvrätikutega.
  • Kasutada puhast nuga ja lõikelauda, esimesena lõigata ära tüve osa (see osa, kus melon oli ühenduses väädiga), sest uuringud on näidanud, et just see osa võib olla kõige enam saastatud bakterite poolt.
  • Lõigata melon pooleks ning eemaldada seemned.
  • Süüa alati värskelt! Melon viljad ei säili pikemat aega. Ei ole soovitav hoida lahti lõigatud melonit külmkapis kauem kui 2-3 päeva.

Retseptisoovitus: https://www.rimi.ee/retseptid/suvine-salat-prosciutto-ja-melonipallidega/11267

Aprikoos Hispaaniast

Arvatakse, et aprikoos (Prunus armeniaca), on pärit Kirde-Hiinast Venemaa piiri lähedalt. Seda on kasvatatud üle 4000 aasta ning sellel on rikkalik ajalugu, mis on läbi põimunud erinevate kultuuride ja tsivilisatsioonidega. Tänapäeval kasvatatakse aprikoose paljudes sobiva kliimaga piirkondades maailmas, sealhulgas Aasia, Euroopa, Põhja-Ameerika ja Austraalia piirkondades.

Aprikoosid on madala kalorsusega luuviljad, mis sisaldavad heas koguses hulgaliselt olulisi vitamiine ja mineraalaineid. Need viljad sisaldavad märkimisväärses koguses A-vitamiini, mis panustab heasse silmade ja naha tervisesse ja toetab immuunsüsteemi kaitsevõimet. Lisaks sisaldavad aprikoosid mitmeid antioksüdante, sealhulgas luteiini ja zeaksantiini. Need aitavad võidelda oksüdatiivse stressiga ja võivad vähendada selliste krooniliste haiguste riski nagu südame veresoonkonna haigused ja vähkkasvajad. Aprikoosid sisaldavad kasulikke kiudaineid, mis toetavad seedimist ja on toiduks mikrobioomi bakteritele, panustades nõnda mikrobioomi heasse tasakaalu. Kui süüa piisavalt igapäevaselt kiudaineid siis väheneb risk haigestuda kroonilistesse haigustesse, nagu südamehaigused ja II tüübi diabeet. Kiudained aitavad tekitada täiskõhutunnet ja viivad kehast välja üleliigset kolesterooli ja jääkaineid. Lisaks aitab aprikoosides sisalduv kaaliumisisaldus reguleerida vererõhku, mis võib vähendada insuldi ja südamehaiguste riski.

Retseptisoovitus: https://www.rimi.ee/retseptid/oa-tomatihautis-spinatiga/11764

Porgand kimbus Itaaliast

Porgandi päritolumaaks peetakse Iraani ja Afganistani. Eesti taluaedadesse jõudis porgand alles 19. sajandi lõpuks ja seda tänu mõisaaedadele. Tänaseks on porgand üks olulisemaid ja armastatumaid köögivilju. Porgandid sisaldavad B-, C-, E- ja K-grupi vitamiine ja hulganisti antioksüdante. Mineraalidest on porgandis esindatud kaalium, mangaan, kaltsium, raud ja magneesium*. Kuigi toore porgandi söömine on väga kasulik, tuleks meelde jätta, et kergelt aurutatud porgand natukese lisatud rasvainega on toitainete kättesaadavuse seisukohalt parim. Porgandid muudavad igapäevamenüü palju rikkalikumaks oma antioksüdantide, vitamiinide ja mineraalide ning kiudaine sisalduse poolest.

👍 Kindlasti võiks porgand kuuluda rasedate ja rinnaga toitvate emade toidulauale.

Kui süüa kolm nädalat järjest iga päev 200 grammi värsket porgandit, siis võib kolesterool langeda kuni 11%. On tõestatud, et regulaarne porgandi tarbimine aitab ennetada südame-veresoonkonna haiguste tekkimist. Tähelepanuväärset mõju südame tervisele on põhjendatud porgandis leiduvate antioksüdantide ja kaaliumiga.

Retseptisoovitus: https://www.rimi.ee/retseptid/hasselbacki-porgandid-pohlade-ja-rosmariiniga/14836

Nektariin Hispaaniast

Nektariinidel (Prunus persica var. nucipersica) on virsikutega lähedane botaaniline seos ja arvatakse, et need pärinevad iidsest Hiinast enam kui 2000 aastat tagasi. Nektariinid pakuvad hulgaliselt olulisi toitaineid, sealhulgas A-, C- ja E-vitamiini, kaaliumi, kiudaineid ja antioksüdante. Üks nektariin annab olulise osa C-vitamiini soovitatavast päevasest kogusest, mis on oluline immuunsüsteemi ja naha tervise jaoks. Antioksüdantidest leidub nendes luuviljades beetakaroteeni, luteiini ja zeaksantiini. Antioksüdandid on olulised, et võidelda oksüdatiivse stressiga ja võivad vähendada selliste krooniliste haiguste riski nagu südame veresoonkonna haigused ja vähkkasvajad. Nektariinides leiduv kaalium toetab vererõhu regulatsiooni ja võib vähendada riski haigestuda südamehaigustesse. Need luuviljad on ideaalsed neile kes soovivad kaalust alla võtta, sest sisaldavad vähe kaloreid ning on kõrge vee- ja kiudainesisaldusega.

Juba varem ilmunud:

Redis, ananass, roheline spargel, maasikas.


Populaarsed artiklid