Kauplustes pakutav rikkalik valik taimset toitu võimaldab probleemideta loobuda liha tarbimisest ja seejuures nautida täisväärtuslikku elu.
Meriväljal üles kasvanud ja Tartus arstiks õppinud, ülemaailmse bestselleri “Börsikauplemine kui elatusallikas” autor Alexander Elder lõpetas liha söömise veerand sajandit tagasi. Laevaarstina töötades põgenes Elder 1970. aastate alguses Nõukogude korra eest Ameerika Ühendriikidesse, kus ta tegutseb tänapäevani eduka börsikaupleja ja koolitajana. Just uuel kodumaal otsustas ta liha oma menüüst välja visata. Samas pole ta loobunud kalast ega piimatoodetest. Neile, kel plaan loobuda lihasöömisest, on Alexanderil jagada omast kogemusest väike nõuanne: “Proovige algatuseks kuu aega ilma lihata hakkama saada. Mõne päeva pikkune eesmärk on liiga lühike ja terve elu liiga pikk periood.” Pärast kaht lihavaba nädalat tundis tema, et pea on selgem ja energiat rohkem. “Mulle ei olnud lihast loobumine kaotus, vaid hoopis puhas rõõm,” lisab ta. Alexanderile meenuvad Eestis veedetud nooruspõlvest Mulgi kapsad, mis talle väga-väga maitsesid. Kuid ükskõik mis kujul valmistatud liha söömisest pole ta siiski huvitatud. Selle asemel naudib Alexander suurima heameelega Hongkongist pärit abikaasa tehtud homaaritäidisega pelmeene.
Sõbralik rahakotile ja tervisele
Mitme kokaraamatu autor ja koolitaja Sandra Vungi on astunud veel sammu edasi, loobudes ka kalast ning piimatoodetest.“Läbimõeldud veganlus on tõesti tervislik,” kinnitab ta. “Loomse toidu vabad perioodid on vägagi tervitatavad ning sinu keha, tervis ja rahakott ainult tänavad sind.” Viimati sõi Sandra liha 2007. aasta alguses, kui toiduks olid mälu järgi koolisööklas pakutud lihapallid. Taimetoitlust põhjendab Sandra sellega, et ta ei söö midagi, millel on olnud nägu ja ema. “Oma veganluse aastate jooksul olen aru saanud, kuidas meil 21. sajandil ei ole vaja loomseid tooteid, et maitsvalt, rõõmsalt ja tervelt elada,” lisab naine.
Valgurikas taimne toit teeb kõhu korralikult täis ja meele heaks.
Esimestel nädalatel pärast lihast loobumist ei teadnud Sandra, mida sööma peaks. Siis hakkas ta aga asja uurima ja lõpuks ise retsepte koostama. Kõik tuli enda vajadusest, sest tol ajal oli eestikeelsete veganiretseptide valik üsna kesine. Nüüd on Sandra kirjutanud juba viis kokaraamatut ja loonud tuhatkond retsepti, millest paljusid jagab ka oma veebilehel taimetoit.ee. Veganiks hakates ta järske muutusi enda juures ei märganud, kehakaal vähenes 5 kilogrammi jagu.
Kuidas lihaisust üle saada?
Paari lihavaba päeva järel ei tohiks organismiga midagi halba juhtuda isegi siis, kui menüü ei ole veel piisavalt rikkalik. Kui sel ajal tekib isu eri toitude järele ja kõht ei tundu täis, võib Sandra sõnul olla põhjuseks rasvainete ja valgu nappus menüüs. “Üks korralik taimne burger, kikerherneomlett või mõni muu valgurikas taimne toit peaks tegema kõhu korralikult täis ja meele heaks.”
Sandra ei ole kunagi näpuga järge ajanud, milliseid toitaineidsööb. Ta lihtsalt toitub mitmekesiselt ega näljuta ennast. “Taimetoit ei ole ainult smuuti ja soolata-õlita köögivili,” rõhutab naine. “Menüü tuleb natuke läbi mõelda. Võtan ka spetsiaalselt veganitele välja töötatud multivitamiini, mis lisaks B12-vitamiinile sisaldab näiteks joodi, seleeni, foolhapet ja D3-vitamiini. Usun, et võtaksin seda isegi omnivoorina, sest ka kõigesööjatel võib neist ainetest olla vajaka.”
Liha tuleb millegagi asendada ja neid variante on tänapäeval rohkelt.
Kes aga soovib jätkuvalt tunda liha maitset, võib tarvitada lihamaitselisi taimseid toite. Sandra sõnul kaasnevad toiduga tihti traditsioonid, mälestused ning lihtsalt turvalised ja tuttavad kogemused. Seda kõike saab ka veganina kogeda, lihtsalt taimsete alternatiividena, mis on saadud verevabalt. “Saad jätkata sama tuttavat elu, aga palju loomasõbralikumalt ja tihti ka tervislikumalt ning soodsamalt,” kirjeldab Sandra. “Jõulude ajal ei pea ainult salatit sööma, vaid saad teha minu norivorste, seitanilõike, ahjukartulit ja taimset koorekastet. Suvel saad ikka jäätisega maiustada ning grillida taimset “liha”, köögivilju ja seeni.”
Valgamaal elav Sandra ootab, et Eestis tuleks juba müügile vegani sinihallitusjuust. “Seda on muidugi võimalik ka ise teha. Rimi võiks oma veganiletti lisada veel maitsepärmi ehk pärmihelbed, siis ei peaks ma enam üheski teises toidupoes käima, kui suuremasse linna satun.”
Vegani laud on rikkalik
Veganitoite on Sandra hinnangul väga lihtne valmistada. Temal ei kulu toidu tegemisele tavaliselt üle poole tunni päevas. “Hommikuks kaerahelbepuder Kreeka pähkli õli, ürdisoola ja maitsepärmiga,” loetleb naine. “See puder keedab ennast põhimõtteliselt ise valmis. Lõunaks mõni pastaroog, supp või vormiroog. Seda teen nii palju, et jagub ka õhtuks. Oma retseptid koostan samuti võimalikult lihtsad, sest ma isegi ei tahaks keerulise ja pika retsepti järgi süüa teha.”
Kui rääkida valmistoodetest, siis kümmekond aastat tagasi oli veganite valik Eestis piiratud. Nüüd see enam kindlasti nii ei ole. Maal elades Sandra küll ise palju valmistooteid ei tarbi. “Enamiku toitudest teen ikka ise ja minu menüü on külluslik,” nendib ta. “Kõik on kinni mõtlemises. Kui sa mõtled, et taldrikul on lihatükk ja sa selle ära võtad, siis sinna ei jäägi midagi alles. Liha tuleb millegagi asendada ja neid variante on tänapäeval rohkelt.”