Masala chai’s on kokku saanud brittide armastatud magus piimaga must tee ja India vürtsid.
Indiast pärit jook on maailmas laiemat populaarsust kogunud viimasel aastakümnel, eriti pärast seda, kui kaupluseriiulitele ilmusid masala chai tööstuslikult toodetud lahustuvad joogipulbrid. Indias on vürtsidest ja vürtsisegudest ravijooke valmistatud tuhandeid aastaid. Kaua aega peeti ka teepuu lehtedest valmistatud teed pigem ravi- kui mõnujoogiks ning see oli üsna kallis.
Teejoomise populariseerimiseks hakkas 20. sajandi alguses India Tee Assotsiatsioon korraldama mitmesuguseid kampaaniaid, näiteks soovitati ettevõtetel sisse seada teepausid. Teepausitee serveeriti alguses Inglise moodi, piima ja suhkruga. Tasapisi hakkasid kohalikud teemüüjad sellesse ka vürtse segama ning vürtsiseguga teest ehk masala chai’st sai populaarne rahvajook.
Tee, piim ja suhkur
Masala chai valmistamiseks on mitu meetodit. Mõnel pool segatakse esmalt kokku teelehetee ja vürtsid, lisatakse vesi, lastakse keema tõusta ning serveeritakse kohe. Teised hautavad kõigepealt pikalt vürtsisegu, kurnavad, ja lisavad alles siis teelehed. Kolmandad teevad valmis teelehetee ning lisavad seejärel vürtsid.
Alguses kasutati masala chai valmistamiseks odavat, halva kvaliteediga ja jõuliselt tanniinist musta teed. Tugevama maitsega musta teed eelistatakse tänapäevalgi, kuid selle kõrvale on ilmunud ka tugevam roheline tee ja kofeiinivaba joogi saamiseks isegi rooibose tee.
Kui teelehtede ja vürtside puhul kindlaid reegleid pole, siis vähemalt ühes asjas valitseb üksmeel – jook peab kindlasti olema magus. Magustajaks kõlbab eriti hästi rafineerimata suhkur, ent sobivad ka tavaline valge suhkur ja mesi. Magusus tasakaalustab vürtse ja teeb nende maitse selgemini tajutavaks.
Tingimata peab joogis olema piim. Indias kasutatakse traditsiooniliselt vesipühvlipiima, mujal enamasti lehmapiima. Viimasel aastakümnel on masala chai’d hakatud tegema ka soja- ja muude taimsete piimadega. Kui palju piima lisada, sõltub maitsest: seda võib olla veega võrdselt või vähem, vaid pool või veerand vee kogusest.
Vürtsid
On vürtse, mis kuuluvad peaaegu igasse segusse, aga ka neid, mis tuntud vaid mõnes piirkonnas. Milliseid ja mis vahekorras kasutada, sõltub piirkonnast, perekondlikest traditsioonidest, maitsest, kuid kindlasti peab vürtsisegusse kuuluma kardemon. Sagedamini kasutatavate vürtside hulka kuuluvad veel ingver, kaneelikoor, nelk, must, mõnikord ka valge või roheline pipar, mõnel pool lisatakse vürtsi ehk nelkpipart, safranit, koriandrit, fenkoliseemneid, muskaatpähklit, tähtaniisi või vanilli. Gurmaanid kinnitavad, et parima joogi saab värskelt riivitud ingverist ning äsja röstitud ja purustatud vürtsidest.
Mõnel pool maailmas on kasutusel valmis vürtsisegud, spetsiaalne siirup või valmis teesegud.
Tekst: Heidi Vihma