Spirulina on lihtne üherakuline ja spiraalikujuline mikrovetikas, mis kasvab looduslikult soojades värske veega järvedes, looduslikes allikates ja soolases vees.
Spirulina ei ole üksnes üks maailma tervislikumaid toite, vaid ka üks vanimaid. Nimelt kasutasid asteegid teadaolevalt seda toiduna juba 16. sajandil.
Spirulina aitab ennetada kõrget kolesterooli taset
On leitud, et Spirulina alandab kogu kolesterooli ja LDL-kolesterooli taset ning triglütseriidide kontsentratsiooni. Vanast ajast on levima jäänud ka müüt, et kolesterool on üdini halb. Tegelikult on kolesterool aga vajalik organismi edukaks funktsioneerimiseks, seda ei tohi lihtsalt liiast olla. Vastasel juhul põhjustab kolesterool tõsistesse südameveresoonkonna haigustesse haigestumist. Kolesterool on vajalik sapphapete, steroidhormoonide (sealhulgas suguhormoonide) ning D-vitamiini sünteesiks organismis. Umbes 25% kogu kehas olevast kolesteroolist kasutab ära meie aju. Veel vajame kolesterooli selleks, et kaitsta ja arendada närvirakke.
Spirulina ei ole hea B12-vitamiini allikas
Spirulina ei ole inimestele hea B12-vitamiini allikas. Ehkki see sisaldab B12-vormi, on see pseudovitamiin B12, mis uuringute kohaselt ei ole inimestel imenduv ega efektiivne.
Vastunäidustused spirulina tarbimiseks
Spirulina on turvaline ka suuremates kogustes ning ka nõrgema organismi puhul ei ole spirulina tarvitamisel leitud toksilisi kõrvalmõjusid. Kuid vahel võib spirulina olla saastunud teise vetikaliigiga, mis toodab ainet nimega mikrotsüstiin – see võib põhjustada seedehäireid ja pikemal kasutamisel maksavähki.
Spirulina tarbimine võib põhjustada mõnel juhul peavalu, allergilisi reaktsioone, lihasvalu, higistamist ja unetust. Inimesed, kes on allergilised mereandide, merevetikate ja muude mere köögiviljade suhtes, peaksid spirulinat vältima.