Katri Merisalu
Toitumisnõustaja

Mis on spirulina?

Tervis • 30 August, 2019
Spirulina pulber sobib hästi toidulisandiks, mida lisada smuutile või salatikastmele. Spirulinat saab tarvitada nii pulbri kui tablettidena. Spirulinat soovitatakse tarbida näiteks siis, kui elus on stressirohke periood.

Spirulina pulber valmib tsüanobakterite perre kuuluvatest sinirohevetikatest, mis kasvavad soojades mageveekogudes. Kuivatatud spirulina sisaldab valku ning kõiki asendamatuid aminohappeid. Spirulinas leidub B-grupi vitamiine nagu B1, B2, B3, B6, B9 ning  A-, C-, E-, K- vitamiini. Mineraalidest on esindatud raud, kaalium, kaltsium, vask, magneesium, mangaan, fosfor, seleen, naatrium, tsink. Veel  sisaldab spirulina tervisele kasu toovaid fütokemikaale nagu näiteks beetakaroteen ja klorofüll.

Mis on spirulina ja klorella erinevus?

Nii spirulina kui klorella on mõlemad klorofüllirikkad mageveevetikad. Neis on rohkelt toitaineid ning nad annavad palju tervisekasu.

Spirulina on lihtne üherakuline spiraalikujuline mikrovetikas, mis kasvab looduslikult soojades värske veega järvedes, looduslikes allikates ja soolases vees.

Spirulina ei ole üksnes üks maailma tervislikumaid toite, vaid ka üks vanimaid. Nimelt kasutasid asteegid teadaolevalt seda toiduna juba 16. sajandil.

Klorella tekkis väidetavalt üle 2 miljardi aasta tagasi ja oli esimene taimevorm, millel oli selge tuum. Spirulinast erinevalt on klorella kerajas üherakuline mikroorganism.

Klorella kasvab magedas vees ja on väga väike – iga klorella rakk on vaid 2–8 mikronit lai. Sarnaselt spirulinale on see väike supertoit toitainetest pungil.

Spirulina sisaldab asendamatuid aminohappeid

Spirulina sisaldab oma kuivmassist umbes 60-70% valku. Valku vajab meie organism ligi 1000 keemiliseks reaktsiooniks. Valkudel on täita väga oluline roll keha uuenemisprotsessides ja ainevahetuses. Veel panustavad valgud tugeva immuunsüsteemi loomisesse ning kannavad üle närviimpulsse. Valgud koosnevad aminohapetest, mis jagunevad kaheks: asendamatuteks, mida peab saama toiduga, ning asendatavateks, mida organism suudab ise sünteesida.

Valgud peaksid moodustama 10-20% päevasest toiduenergiast.


Populaarsed artiklid

Sinu parema teenuse tagamiseks kasutame sellel lehel küpsiseid. Külastades lehekülge nõustud küpsiste kasutamistingimustega.