Kapsalised on väga hinnatud vitamiinide ja mineraalide sisalduse poolest. Hilised kapsasordid on vitamiinide poolest rikkalikumad kui varajased.
Pea meeles, et kapsad on meie toidulaual kõige kasulikumad just toorel või hapendatud kujul!
Kapsaliste perekonda (Brassicacea) kuuluvad valge peakapsas, punane peakapsas, spargelkapsas ehk brokoli, rooskapsas ehk Brüsseli kapsas, lillkapsas, lehtkapsas, kähar peakapsas ehk Savoy kapsas jt. Eestlaste lemmik on vaieldamatult valge peakapsas.
Kapsast on peetud raviomadustega taimeks juba iidsetest aegadest saati. Kui Kreeka arst Hippokrates rääkis omal ajal hapukapsa tervislikkusest, siis Rooma riigi- ja kirjamees Marcus Cato Vanem väitis, et kapsas parandab mädaseid haavu ja aitab seal, kus muu ravi enam ei aita.
C-vitamiin
Sajagrammises värske või hapukapsa portsjonis on C-vitamiini peaaegu sama palju kui suures sidrunis, spargel- ja lehtkapsas koguni kaks korda rohkem. C-vitamiin on antioksüdant, mis aitab võidelda vabade radikaalide põhjustatud kahju vastu, et vältida oksüdatiivse stressi tekkimist. C-vitamiin aitab ka nakkushaiguste ja põletike vastu võitlemisel. Teadlased väidavad, et kestev oksüdatiivne stress võib põhjustada või süvendada selliseid haigusi nagu vähktõbi, südame-veresoonkonna haigused, diabeet ja närvisüsteemi kahjustavad haigused nagu Alzheimeri ja Parkinsoni tõbi. Samuti mängib C- vitamiin olulist rolli meie kehas, et sünteesida kollageeni, mis aitab kaasa haavade paranemisele ja piltlikult öeldes mõjub nagu liim, mis hoiab koos kõõluseid, sidemeid, luid ja veresooni.
Kapsas sisaldab B-grupi vitamiine ja rikkalikult klorofülli
Peakapsas sisaldab palju foolhapet, mida on vaja aju funktsioneerimiseks, punaste vereliblede taastootmiseks ning soolestiku töö tõhustamiseks. Kapsas sisaldab märkimisväärses koguses klorofülli, mis on omakorda antioksüdantse ja vähivastase toimega. Lisaks on teada, et klorofüll stimuleerib hemoglobiini ja punaste vereliblede produktsiooni.
Foolhape on eriti oluline noorte naiste, rasestuda soovivate ja rasedate naiste toitumises. Kui tulevase ema kehas ei ole näiteks piisavalt foolhapet, võib beebi sündida väga raske pea- või seljaaju väärarenguga.
Kapsas on hinnatud ka kui kaaliumi allikas – kaalium mängib olulist rolli igas südamelöögis, kuna aitab südamel pumbata verd meie kehas. Kaalium on oluline lihaste ja närvisüsteemi töös ning aitab neerudel filtreerida verd.
Kapsas on väga kasulik seedimisele
Kapsas on palju seedimist soodustavaid kiudaineid ja vabalt võib nimetada kapsast üheks parimaks soolepuhastajaks. Tänu rikkalikule kiudainete sisaldusele on kapsalised ideaalsed söögiisu vähendajad ning sobivad kaalu langetava inimese menüüsse. Lisaks on kapsas kasulikku tetroonhapet, mis ei lase süsivesikutel rasvaks muutuda.
Teadlased on avastanud komponendi, mida algselt nimetati U-vitamiiniks, kuid nüüd tuntakse seda aminohappe glutamiinina. Sellel aminohappel on oluline roll seedekulgla limaskesta rakkude kasvamisel ja taastumisel. Värskest kapsast pressitud mahl aitab õigel kasutamisel kaasa toetava ravivahendina mao- ja kaksteistsõrmiksoole haavandite paranemisel.
Ettevaatust!
Ettevaatlikud peavad toore kapsa tarbimisel olema kilpnäärmeprobleemidega inimesed, sest toored kapsad sisaldavad goitrogeene, mis mõjutavad kilpnäärme funktsiooni. Goitrogeenid blokeerivad joodi kasutamist, jood aga on vajalik kilpnäärme tööks. Kui kapsalisi tarbida pikemat aega suurtes kogustes ning samal ajal esineb joodipuudus, võivad goitrogeenid seda puudust veelgi süvendada ja tekitada kilpnäärme suurenemise ehk struuma.
Kuna kapsaliste kuumtöötlemisel nendes sisalduvad goitrogeenid hävivad, siis soovitatakse kilpnäärmeprobleemide puhul tarbida kapsalisi eeskätt kuumtöödeldult. Kui tarbida rohkelt tooreid kapsalisi, siis on soovitav lisaks tarbida ka joodi sisaldavaid toite nagu mereannid, merekalad, meretaimed ja jodeeritud sool.