Hernes on tänu oma suurele toiteväärtusele väga kasulik köögivili. Herneste regulaarne tarbimine aitab vältida vitamiinide ning mineraalainete puudust organismis, kuna see kaunvili sisaldab ohtralt mineraalaineid, vitamiine ning ka antioksüdante.
Veel leidub hernes märkimisväärses koguses taimset valku ja kiudaineid. Eestis on aga hernest kasvatatud juba 18. sajandist
Veel leidub hernes märkimisväärses koguses taimset valku ja kiudaineid. Eestis on aga hernest kasvatatud juba 18. sajandist
Mis on oksüdatiivne stress?
Oksüdeerumine on keemiline reaktsioon, mille käigus aine loovutab elektrone ning selle protsessi tulemusel võivad tekkida vabad radikaalid, mis omakorda algatavad oksüdeerumise ahelreaktsiooni. Viimane aga kahjustab rakku ja võib selle isegi surmata. Antioksüdandid katkestavad selle ahelreaktsiooni, muutes vabad radikaalid kahjutuks.
Hernes pakub hulganisti väärtuslikke toitaineid
Mineraalidest sisaldab hernes fosforit, kaaliumi, magneesiumi, rauda, kaltsiumi, joodi ja seleeni. Lisaks on hernes esindatud veel olulised B-grupi vitamiinid ning K- , C- ja E-vitamiinid. Samuti sisaldab hernes sellist antioksüdanti nagu beetakaroteen, mis aitab meie kehal võidelda oksüdatiivse stressiga.
Miks kutsutakse hernest ikkagi vaese mehe lihaks?
Eriti hinnatud on herneste kõrge taimne valgusisaldus – toorestes hernestes on valku kuni 9% ja kuivades keskmiselt 22%. Seega ütlus, et „Hernes on vaese mehe liha’’, peab tõesti paika. Valgud peaksid moodustama meie päevasest toiduenergiast 10-20%. Inimese organism vajab valku ligi 1000 keemiliseks reaktsiooniks. Valkudel on täita väga oluline roll keha uuenemisprotsessides ja ainevahetuses. Veel panustavad valgud tugeva immuunsüsteemi loomisesse ja kannavad üle närviimpulsse.
Tähelepanu! Hemorroidide ja neerude vaegtalituse korral tuleb tooreid ja ka keedetud herneid süüa mõõdukalt.