Mārcis Mitrevics
Sommeljee

Moseli vein - riisling

Joogid • 30 Detsember, 2020
Seekord räägime kõige levinumast ja prestiižsemast Saksa veinist riislingist, mis on väga populaarne ja rahva seas hinnatud.

Minu arvates peitub populaarsuse selgitus veiniarmastajate söögitraditsioonide muutustes ehk selles, et aina sagedamini eelistatakse kergemaid roogasid, ning ka riislingi ainulaadses avatuses. Selle all mõtlen enamikul juhtudel valitud kerges, värskes ja rõhutatult mahlases stiilis riislingit, mida valmistatakse avatult ning ilma veinivalmistajate liigsete salamängudeta spetsiifiliste veinisortide kääritamisel ja laagerdamisel tünnides või pudelites. Nende värskete riislingitega on kõik justkui lihtne – kasvatatakse viinamarju, pressitakse mahla, kääritatakse see, valatakse pudelitesse, viiakse kauplustesse ning müüakse kõikidele värske, kerge ja magushapu veini ihaldajatele.

Ent kõik ei ole nii lihtne – veinivalmistajad peavad tegema suuri jõupingutusi, et kasvatada parimaid Rieslingeid isegi selleks kõige sobivamates oludes, mis tähendab enamasti veiniistandusi jõeorgude järskudel nõlvadel. Kõige väärtuslikumad riislingid õnnestuvad siis, kui viinamarjade valmimisaeg on väga pikk, mõõdukalt soe ja kuiv. Loomulikult ei ole igal aastal tegu emakese looduse ideaalsete tingimustega.

Kas kõik riislingud on magusad?

Kindlasti mitte! Selles peitubki nende unikaalsete viinamarjade mitmekülgsus, et veinivalmistajad saavad hoolikalt töötades teha nii täiesti kuivi kui ka ülimalt magusaid veine. Kõige populaarsem on küll aromaatselt puuviljane ja kergelt magus riisling, kuid meie valik sisaldab ka kuivemaid riislingeid – eriti sobivaid kombineerimiseks praetud kala, köögiviljade, kana või isegi sealiha sisaldava kreemja valge kastmega. Väheke magusam riisling sobib jällegi Aasia köögi teravalt magusate roogade kõrvale.

Poolmagus riisling on üks haruldasi veinitüüpe, mis on ise nii meeldiv, et selleks ei peagi erilist menüüd koostama – piisab kergetest värsketest suupistetest või puuviljadest. Magusad ja väga magusad riislingid, mida juuakse likööriklaasikestest, nõuavad vastavat toitu: väga magusaid magustoite või intensiivse maitsega küpsenud juuste.

Kas parimad riislingud on ainult värsked, kõige uuemast saagist?

Veel kord paradoks – vastus on ei. Riisling on üks haruldasi valgeid veine, mis tänu rikkalikule happelisusele sobib hästi ka pikaajaliseks laagerdamiseks. See ületab isegi enamiku punaste veinide laagerdamise potentsiaali! Selle veini küpsemise ajal asendub superküllastunud riislingile iseloomulik lõhnabukett keerulise ja mineraalse metsamaa ja isegi värskete seente lõhnanüanssidega.

Kaks asja, mida silmas pidada: riisling kaotab laagerdamise ajal oma magususe, kuid eriti oluline on seda mitte avada poolküpselt, sest parim riisling on kas täiesti värske või eriti vana. Mis on siin optimaalne vanus, sellele pole kindlat vastust. Optimaalsed tingimused sõltuvad tohutult paljudest asjaoludest, mistõttu ajavahemik algab kuuest aastast ja ulatub lõpmatuseni. Räägitakse, et maailma vanim vein, mis puhkab Strasbourgi haigla all juba 500 aastat, pärineb just riislingite suguvõsast. Siin pole kirjaviga – kui see vein tünni kallati, õppis Columbus alles purjetama ja oskas uutest mandritest üksnes unistada.

Unistame ka meie – loomulikult klaasi riislingiga!

Tähelepanu! Tegemist on alkoholiga.

Alkohol võib kahjustada teie tervist.


Populaarsed artiklid