Maitsete tasakaal kohvis

Kohv ja maitseteadus

Seda, kuidas inimese keel tunneb maitset, on uuritud aastakümneid. Viimased avastused näitavad, et me tunneme keelega viit põhimaitset – magusat, haput, mõru, soolast ja umami’t. Iga maitset tunneme me erineva keelepiirkonnaga, näiteks mõru maitset tajub keele tagumine osa, magusat aga keeleots. Kohvis võib täheldada viiest põhimaitsest peamiselt kolme – magusat, haput ja mõru. Maitsete kooslus tekitab kohvi üldise maitse. Ideaaljuhul tajume me kohvi maitset nii, et mitte ükski maitsetest ei suru teisi alla. Kohvis ideaalse maitsete tasakaalu saavutamiseks peavad kõik tootmisprotsessid olema kuni kohvi valmistamiseni välja õigesti ellu viidud.

Hapususe valimine

Kohvile annavad hapuka maitse juba rohelistes, röstimata kohviubades sisalduvad ensüümid. Kohvis leidub eelkõige sidrun-, õun- ja viinhapet. See, millist ja kui intensiivset haput maitset me oma joogis tunneme, sõltub roheliste kohviubade valimisest. Näiteks Brasiilia kohv on vähese hapususega, Keenia kohv aga eriti hapu. Hondurase kohvis on tunda õunhapet, Etioopiast pärit joogis aga sidrunhapet. Kui teile ei meeldi hapusus, saab selle intensiivsust kohvi valmistamisel veidi mõjutada, näiteks kohvipulbrit kauem vees hoides.

Tsipake magusat...

Kohvile annavad magusa maitse suhkrud, mis on selles looduslikult olemas. Need on sahharoos (tavaline suhkur), glükoos ja fruktoos. Kohvi röstimisel sahharoos karamelliseerub ja muudab kohvi pruuniks, ent kaob ise ära. Röstitud kohvisse jäänud suhkrud täiendavad kohvi joomisel saadavat naudingut.

Magusus on kohvi maitses loomulikult vägagi soovitav, sest lisaks maitsele annab see ka tekstuuri. Kui veele segada juurde lusikatäis suhkrut, muutub vesi paksemaks. Sama juhtub ka kohviga. Kui valmistamise käigus saab ekstraheerida kohvis sisalduvaid suhkruid, saadakse sel viisil magusam ja ka kreemjam jook. Sarnaselt magususega sõltub ka suhkru liik ja intensiivsus kohvi tootjariigist, eriti suur mõju on aga kvaliteetsel röstimisel. Kui kohvi röstitakse vastavalt parimatele tavadele, siis suhkrud karamelliseeruvad, mitte ei kõrbe ära.

Klassikaline mõrudus

Mõru maitse annab kohvile selles sisalduv kofeiin, mida me kohvijoogilt muu hulgas soovimegi. Sporditoitude kauplustes on müügil sünteetilised kofeiinitabletid. Neid maitstes võite tunda, kui mõru on kofeiin. Seega on asi väga lihtne – mida rohkem on joogis kofeiini, seda mõrum see on. Kofeiini on araabika kohvisordis kaks korda rohkem kui robustas. Selle hulka saab aga valmistamise aega muutes reguleerida. Mida kauem puutub kohvipulber veega kokku, seda rohkem kofeiini eraldub ja seda mõrum on ka kohv.

Kasuta neid teadmisi ära oma järgmist tassi kohvi valmistades!

Nende teadmiste abil võib igaüks valmistada suurepärase kohvi. Rimi võtab kõiki neid tegureid arvesse ning jälgib iga kohvisõpra meeles pidades hoolikalt, et igaüks saaks oma maitsemeelele naudingut valmistada. Nii pakub Rimi Selection by Rimi kohvisarja, millest leiate 100% araabikat Indoneesiast, Brasiiliast, Colombiast, Guatemalast ja Etioopiast.

Baristade maailmameistrivõistluste reeglite kohaselt on ideaalne kohv keskmise hapususe ja magususe ning madala mõrudusega. Selline kohv pakub kõige suuremat naudingut. Soovitame valida kvaliteetse ja oskuslikult röstitud kohvi ning valmistada seda vastavalt oma soovidele. Kui olete juba nautinud tõeliselt tasakaalustatud kohvi, siis ei tundu liiga mõru või hapu kohv enam meeldiv, sest ainult tasakaalustatud jook võib muuta iga teie kohvipausi harmooniliseks.