18 fakti kohvist

1. Karjased avastasid kohvi Etioopias umbes 800 aastat pKr.

Legendi järgi märkasid 9. sajandi kitsekarjused kofeiini mõju oma kitsedel, kes hakkasid pärast kohvimarjade söömist kepslema. Kohalik munk valmistas kohvimarjadest joogi ning avastas, et see hoiab teda öösiti ärkvel. Sedasi sündiski esimene tass kohvi.

2. Kohv on maailmas tähtsuselt teine tooraine, millega kaubeldakse.

Global Exchange'i andmetel on maailmas rohkem kui 50 riigis umbes 25 miljonit põllumeest, kes tegelevad kohvi tootmisega. Milline tooraine on esikohal? Nafta.

3. Itaalia keeles tähendab espresso: „millegi väljasurumist”.

See viitab sellele, kuidas espresso't valmistatakse — keev vesi surutakse läbi jahvatatud kohvi. Kuigi espresso’s on portsjoni kohta rohkem kofeiini kui kohvis, sest seda tarbitakse väiksemates kogustes, sisaldab see tegelikult umbes kolmandikku sellest kofeiinikogusest, mis sisaldub tavalises kohvitassis.

4. Kohv oli esimene toit, mida külmkuivatati.

Külmkuivatamise protsess, kus värske toit pannakse kuivatisse, mille temperatuur langeb kuni –40 °C, võeti toidu säilitamiseks kasutusele teise maailmasõja ajal.

5. Olemas on kaht sorti kohviube: Arabica ja Robusta.

70% kohviubadest on Arabica sordist. Robusta ei ole küll nii populaarne ja on veidi mõruma maitsega, aga sisaldab kaks korda rohkem kofeiini.

6. Suurem osa kohvist toodetakse Brasiilias.

Brasiilias toodetakse 40% maailma kohvist, mida on kaks korda rohkem kui teisel ja kolmandal kohal olevates Colombias ja Vietnamis.

7. Algselt oli kohv toit.

Kohvimarjad segati rasvaga, et luua energiarikas snäkipall. Lisaks tarbiti kohvi ka veinina, mida valmistati kohvimarjade viljalihast.

8. Tegelikult on kohv puuvili.

Tegelikult on meile tuntud kohvioad põõsastel kasvava kirsilaadse marja kivid. Kuigi kohv on tegelikult seeme, kutsutakse seda sarnasuse tõttu ubadega oaks.

9. Üks nael maailma kalleimat kohvi maksab 600 dollarit.

Seda saadakse Sumatra metskassi väljaheidetest. Luwaki-nimeline loom ei suuda kohviube seedida. Seedimise käigus lähevad oad maos käärima. Kui oad väljutatakse saadakse neist pehme ja šokolaadine kohv.

10. Ajaloo vältel on kohvi viis korda keelustada püütud.

Esimest korda keelustati kohv Mekas aastal 1511, sest juhid arvasid, et kohv soodustab radikaalset mõtteviisi. 16. sajandi Itaalia vaimulikud püüdsid kohvi keelustada, uskudes, et see on „saatanlik”. Paavst Clement VII armastas aga kohvi nii väga, et eemaldas keelu ja ristis kohvi 1600. aastal. Osmanite juht Murad IV rakendas 1623. aastal troonile tõustes aga veelgi karmimaid meetmeid. Tema oli esimene, kes pani kohvi joomise eest paika karistused. Karistuste hulka kuulusid peksmine ja merre heitmine.

1746. aastal muutis Rootsi valitsus kohvitarvete, sealhulgas tasside ja taldrikute omamise ebaseaduslikuks. 1777. aastal andis Preisimaa kuningas Friedrich Suur välja lausa manifesti, milles kuulutas, et õlu on kohvist tähtsamal kohal, arvates, et kohv segab õlletarbimist riigis.

11. Kohvist on võimalik saada üledoos.

Kuigi kohvist surmava doosi saamiseks peaks seda jooma üle 100 tassi.

12. Kohvijoojatel on väiksem tõenäosus Alzheimerisse haigestuda.

Uurijad leidsid, et vanematel patsientidel, kelle kofeiinitase veres oli kõrgem, oli väiksem tõenäosus Alzheimerisse haigestuda. Uuringud on näidanud ka, et kofeiinil on positiivne mõju 2. tüüpi diabeedi ja Parkinsoni tõve vastu. Naiste puhul on uuringud näidanud, et kohv kaitseb ka nahavähi eest.

13. Koore lisamine hoiab kohvi kauem soojana.

Kui kohvi sisse koort lisada jahtub see 20% aeglasemalt kui tavaline must kohv.

14. Piima lisamine vähendab kofeiini toimet.

Meie kehad omastavad kohvi palju aeglasemalt, kui sellesse on lisatud rasvast piima, mis vähendab ergutite toimet.

15. Maailma suurim tass kohvi pruuliti 2014. aasta juulis Lõuna-Koreas.

Selle maht oli üle 3700 galloni. Suurim jääkohv pruuliti 2010. aastal Las Vegases ja selle maht oli jääd arvesse võtmata 1500 gallonit.

16. Tumeda röstiga kohvis on vähem kofeiini kui heleda röstiga kohvis.

Kuigi selle maitse on tihtipeale tugevam, põletab röstimine tegelikult osa kofeiinist ära.

17. Kofeiinivaba ei tähenda, et kohvis poleks kofeiini.

Kaheksa untsi suuruses tassis kofeiinivabas kohvis on tegelikult kaks kuni kaksteist milligrammi kofeiini. Tavalise kohvitassi kofeiinisisaldus jääb aga vahemikku 95 kuni 200 milligrammi. (Kaheteistkümnes untsis kokas on vaid 23–35 milligrammi kofeiini).

18. Kohvi algne definitsioon tähendab „veini”.

Kohvi esialgne nimi qahwah on pärit Jeemeni sõnast, mis tähistab veini. Türgis nimetati kohvi kahveh'iks, kuni hollandlased hakkasid seda nimetama koffie'ks. Sealt on pärit ka ingliskeelne sõna coffee.

Autor: Paulig