Väikelapse ja koolieeliku toitmise juhend - söögiedendamine

Võib-olla on see lihtsalt tunne, et laps ei söö piisavalt. Ning kui laps ei söö nii palju, kui ta peaks, siis kuidas saab ta söögiisu stimuleerida? Kõige olulisem küsimus – kas söögiisu peaks üldse stimuleerima?

Enne kui oma lapse kehva isu pärast muretsema hakkate, peate kindlasti pidama toitumispäevikut ja salvestama sinna vähemalt kolme päeva jooksul kõik, mida teie laps põhitoidukordade ajal ning vahepeal sööb ja joob. Pöörake erilist tähelepanu kõigele, mida söögikordade vahel süüakse, kuna see võib märkimisväärselt mõjutada lapse söögiisu. Näiteks kui laps joob söögikordade vahel palju vett, mahla või piima, siis korrigeerige neid koguseid väiksemaks. Nii tekib lapsel põhitoidukorraks söögiisu, sest ta kõht pole täis piima või magusat jooki ja ta sööb suurema tõenäosusega paremini. Piima ja magusa joogi tarbimine enne sööki annab kiire energiasööstu, aga selline harjumus vähendab teiste väärtuslike toitainete omistamist. Kui teie lapsele meeldivad suupisted, puuviljad, köögiviljad, juustuviilud või kui ta halvimal juhul sööb ainult magusat – küpsiseid ja komme, siis märkate suupisted ära jättes, kuidas põhitoidukordade ajal söödava toidu kogus suureneb.

Oluline on meeles pidada, et selline kaootiline söömine võib vähendada lapse näljatunnet, seega ei ole laps enam siis näljane, kui on aeg suppi või mõnda muud pearooga süüa, mistõttu võib lapsevanematele tunduda, et laps ei söö midagi ja söögiisu on halb. Eeltoodust lähtuvalt ei tohiks halva isuga lapsed vahetult enne sööki liigset vedelikku tarbida. Piirake vedeliku tarbimist u 30 minutit enne söömist, ärge laske lapsel vahepeal näksida, hoidke söögikordade vahel kolm kuni neli tundi pausi.

Samuti on soovitatav jälgida lapse väljaheite sagedust. Kui lapsel on soole peristaltika aeglane, ta tühjendab soolestikku harva ja tal on kalduvus kõhukinnisusele, võib see kahjustada ka lapse isu ning selle edendamisel on oluline reguleerida seedetrakti toimimist. Veel üks aspekt, millele halva isu korral tähelepanu pöörata, on ülemise seedetrakti häired, nt gastroösofageaalne refluks või refluks, gastropaatia. See võib lapsele põhjustada valu, põletust ja seetõttu võib ta söömist vältida.

Järgmine asi, millele tähelepanu pöörata, on ülemääraselt kiudaineterikas toitumine. Ausalt öeldes ei ole mainitud halva isu põhjus eriti levinud, kuid see võib olla aktuaalne nende laste puhul, kes on taimetoitlased, veganid, söövad palju kaunvilju, köögivilju – need tooted sisaldavad palju kiudaineid ja võivad seetõttu soodustada kiiremat küllastustunnet. Seega tunneb laps täiskõhutunnet kiiremini kui vajaliku toitainete koguse omistamiseks vajalik.

Lapse söögiisu ergutamiseks pidage meeles igapäevase füüsilise tegevuse vajadust. Füüsiline aktiivsus stimuleerib söögiisu, seetõttu on oluline panna laps liikuma, seda just eriti värskes õhus. Samuti on väga oluline korraldada söömise ajaks rahulik ja positiivne õhkkond, sest laps võib tunda ema ärevust, närvilisust, mis emal söögikorra ajal võib esineda. Lubage lapsel söögi valmistamisel või serveerimisel osaleda (vastavalt lapse vanusele ja võimetele – asetada oma kohale lusikad või taldrikule leib), laske valitseda segadusel, et laps ei kardaks söömise ajal tekkinud segaduse või supipleki eest karistada saada. Soovides laps kiiremini ära toita ja köögis korda hoida, ei lase lapsevanemad sageli lapsel endal söömisoskusi õppida.