Katri Merisalu
Toitumisnõustaja

Miks vajab inimese organism magneesiumi?

Tervis • 18 Detsember, 2019
Magneesiumi peetakse üheks kõige olulisemaks mineraaliks inimese kehas ning selle puudulikkus võib olla mitmete terviseprobleemide põhjuseks.

Magneesium sai oma nime Vana-Kreeka linna Magnesia järgi ning on üks enim levinud maakoores leiduvatest mineraaliühenditest. Kuigi magneesium tuleb looduslikest allikatest, on paljud tänapäeva inimesed kimpus magneesiumipuudusega.

Inimesed kannatavad magneesiumivaeguse käes eelkõige seetõttu, et tänapäeval ei sööda õigete toitumisreeglite järgi: inimene peab sööma päevas vähemalt 75% – 85% taimset toidukraami.

Magneesiumi roll inimese organismis

Magneesium vastutab inimese organismis väga paljude füsioloogiliste funktsioonide ja keemiliste protsesside eest. See mineraal on neljas kõige levinum mineraal inimkehas ja hädavajalik kõikidele rakkudele ning üle 300 ensüümi töö tagamiseks.

Inimese keha vajab magneesiumi järjepidavalt ja igapäevaselt:

  • magneesium tegeleb hormoonide tootmisega;
  • süsivesikute, valkude, lipiidide ja nukleiinhapete normaalseks ainevahetuseks;
  • vere hüübimiseks;
  • lõõgastab veresooni ja on oluline südamelihase häireteta tööks, vähendab trombide teket;
  • luukoe vajalikuks tiheduseks, kaltsiumi imendumiseks organismis (nt luukoe areng)
  • närvide ja lihaste häireteta koostööks;
  • normaalseks närvitalituseks;
  • geeniregulatsiooniks;
  • organismi kohanemiseks külmaga.

Magneesiumipuudus

Järjepidav ühekülgne toitumine ja stress toovad endaga kaasa magneesiumipuuduse.

Magneesiumi kulub organismis rohkem krooniliste haiguste ja stressi puhul. Seda põhjusel, et stress on keha ärritav seisund, mis kurnab meid nii vaimselt kui füüsiliselt. Sel juhul ei tööta immuunsussüsteem täiel võimsusel ja läheb hoopis „säästurežiimile’’. Kui kehas on kõrge stressihormooni ehk kortisooli tase, siis esimesena hakkab organism kokku hoidma immuunsussüsteemi arvelt, mis aga omakorda nõrgestab inimese vastupanuvõimet haigustele.

Inimesed, kes toituvad väga ühekülgselt, ei saa toidust kätte vajalikku kogust magneesiumi. Ühekülgse toitumise puhul võib toidust saada selliseid ühendeid, mis võivad takistada magneesiumi jõudmist verre. Näiteks vähendavad magneesiumitaset magusad gaseeritud joogid, kohv, suhkur, alkohol ja töödeldud toidud. Magneesiumi omandamist takistavad organismil ka paljud ravimid.

Teadlastele teeb muret, et tänapäevane intensiivpõllumajanduslik tootmine on kurnanud mulla, kus magneesiumi loodulikult esineb. Mulda kurnab samuti erinevate kemikaalide kasutamine. See kõik võib olla põhjuseks, miks magneesiumi sisaldus toidus on vähenenud.

Mis on magneesiumipuuduse sümptomid?

  • närvilisus;
  • väsimus;
  • ärevus
  • kerged unehäired;
  • südamekloppimine;
  • kõrge vererõhk;
  • diabeet;
  • migreen;
  • osteoporoos;
  • lihasvalu;
  • lihaste krambid ja tundlikkuse häired;
  • suur magusaisu.

Magneesiumipuudus võib põhjustada tõsiseid terviseprobleeme

Võttes arvesse seda, kui palju erinevaid ülesandeid on magneesiumil organismis, siis on see ühend oluline paljude haiguste ennetamises ja ravis. Madalat magneesiumisisaldust on seostatud mitmete krooniliste ja põletikuliste haigustega nagu näiteks Alzheimeri tõbi, astma, hüperaktiivsuse häire, insuliinresistentsus, 2. tüüpi suhkrutõbi, kõrgvererõhutõbi, südameveresoonkonna haigused, migreen, osteoporoos.

Mis toiduained sisaldavad magneesiumi?

Magneesium on levinud nii loomsetes kui taimsetes toiduainetes. Loomses toidus leiduv magneesium on kergesti omastatav, aga seda leidub seal vähe. Head loomsed magneesiumiallikad on muna, juust, liha, kala (räim, lõhe, makrell).

Heas koguses magneesiumi leiab sellisest taimsest toidukraamist nagu toorkakao, tume šokolaad, halvaa, kamajahu, täistera kaerahelbed, nisu ja kaerakliid, india ja brasiilia pähklid, pekaani- ja pistaatsiapähklid, kõrvitsa- ja päevalilleseemned, linaseemned, mandlid, banaan, toortatar, ploomid, datlid, aprikoosid, spinat, lehtpeet, herned, oad, läätsed, täisterariis.

Palju magneesiumi tarbida?

Magneesiumivajadus võib inimestel olla erinev. See sõltub näiteks füüsilisest aktiivsusest ja kehakaalust, samuti ka soost. Vaimse ja füüsilise stressi korral vajab organism rohkem magneesiumi. Suurema magneesiumivajadusega on ka sportlased, puberteedieas lapsed ning noorukid, samuti rasedad ja imetavad naised ning eakad.


Populaarsed artiklid

Hea teada

Teabe viimase 30 päeva jooksul kehtinud madalaima hinna kauasäilivate kaupade kohta leiate kodulehelt.