Arvatakse, et hirsi näol on tegemist ühe iidseima teraviljakultuuriga.Teadaolevalt kasvatatati seda juba eelajaloolistel aegadel näiteks Põhja-Aafrikas ja Aasias, kuid siiani ei ole teada kust täpselt see teravili pärineb.
Keskajal oli hirss populaarne ka Euroopas, kuni kartuli ja maisi levikuni. Ida-Euroopas on hirss endiselt au sees. Hirss on maailmas tähtsuselt kuues teravili, mis toetab rohkem kui kolmandikku maailma elanikkonnast.
Mis toitaineid sisaldab hirss?
Makrotoitainetest sisaldab hirss 82% süsivesikuid, valku 11% ja rasva 7%. Vitamiinidest on hirsis esindatud B1-vitamiin ehk tiamiin, B2-vitamiin ehk riboflaviin, B3-vitamiin ehk niatsiin, B6-vitamiin, folaadid, B5-vitamiin ehk pantoteenhape. Mineraalidest sisaldab hirss enim mangaani ja magneesiumi. Väiksemas koguses ka fosforit, vaske, rauda, kaaliumi, tsinki, seleeni. Hirss sisaldab veel häid kiudaineid, taimset valku, antioksüdante ja on looduslikult gluteenivaba. Taimed omastavad mineraalaineid mullast, seega sõltub taimes olev mineraalainete kogus kasvupinnasest ja väetamisest.
Hirsi söömine teeb südamele head
Hirsis leidub mitmeid komponente, mis toetavad südame tööd - magneesium, kaalium, B6-vitamiin, kiudained. On avastatud ka, et hirsi söömine mõjub verersuhkrule hästi, nimelt on sellel madal glükeemiline indeks. Glükeemilise indeksi meetod mõõdab erinevate toitude mõju veresuhkru tasemele. Hirss on sobilik ka diabeeti põdevate inimeste toidulauale.
Hirss sisaldab looduslikke folaate
Folaadid on taimedes looduslikult esinevad ühendid, mida tuntakse ka B9 vitamiinina. Folaadid on äärmiselt vajalikud rasestuda soovivatele ja lapseootel naistele. Juhul, kui ema menüüs ei ole raseduse ajal piisavalt folaate, võivad lootel tekkida neuraaltoru defektid, suulae deformatsioonid, seljaaju song või ajukahjustused. Samuti võib laps sündida enneaegselt või madala sünnikaaluga. Hilisemas elus võib looteaegne folaatide puudus põhjustada lapse aeglasemat arengut ning nõrgemat õppimisvõimet.
☞ Raseduse ja rinnaga toitmise ajal suureneb folaatide vajadus 500µg-ni päevas.
Folaadid on vajalikud:
- Loote närvikoe normaalseks arenguks
- Valkude, rasvade ning süsivesikute ainevahetuseks
- Närvisüsteemi normaalseks funktsioneerimiseks
- DNA ning RNA sünteesiks, mis on oluline organismi rakkude taastootmises ja kasvuprotsessis
- Punaste vereliblede moodustamiseks B12-vitamiiniga
- Vere kolesteroolisisalduse vähendamiseks ning maksa töö tõhustamiseks