Katri Merisalu
Toitumisnõustaja

Mahedikud on hea võimalus saada hulk vitamiine paari lonksuga!

Tervis • 28 September, 2018
Tasakaalustatud toitumise põhimõtete järgi kokku blenderdatud smuuti ehk mahedik aitab muuta meie menüü mitmekesisemaks. Smuutide regulaarne joomine mõjub hästi tervisele, kuna joogi koostises on aukohal värsked puuviljad, marjad ja köögiviljad, mis sisaldavad hulganisti antioksüdante, vitamiine ning mineraalaineid.

Söö iga päev õiges koguses erinevat värvi köögivilju, marju ja puuvilju

Smuutide joomine on hea viis, kuidas kätte saada igapäevased köögivilja-, puuvilja- ning marjaportsjonid. Päevas on soovituslik süüa minimaalselt kolm portsjonit köögivilju, üks portsjon marju ja üks portsjon puuvilju. Väiksema portsjonite arvu korral ei pruugi inimese organism saada piisavalt vajalikke vitamiine, mineraalaineid, kiudaineid ja vett. Jäta meelde, et üks portsjon võrdub ühe peotäiega, mis on umbes 80 – 100 grammi!

Smuutid sobivad kiireks hommikusöögiks, vahepalaks ning enne ja peale trenni ampsuks

Kui igal hommikul pikka aega samu sööke süüa, võib tihtipeale neist maitsetest tekkida väsimus. Pealegi ei ole võileib singi, juustu ning musta kohviga tervise seisukohalt väga jätkusuutlik. Mahedike valmistamine hommikul on aga kiire ja ei nõua suurt pingutust. Mahediku koostisosad saad eelmisel õhtul juba valmis panna, nii jääb hommikul ainult blenderdamise vaev.

Smuutide valmistamisel ära karda lisada rohelisi köögivilju nagu peakapsas, Hiina kapsas, lehtsalat, lehtkapsas, spinat, jääsalat, rukola, rooskapsas, brokoli, seller, rohelised herned. Julgelt kasuta ka rohelisi ürte – peterselli, koriandrit, tüümiani, basiilikut, piparmünti, salveid. Füüsiliselt aktiivsemad inimesed võiksid oma mahedikesse lisada kanepivalku.

Smuutide joomine aitab toetada vabade radikaalide ja antioksüdantide tasakaalu organismis

Terve inimese organismis valitseb vabade radikaalide ja antioksüdantide vahel tasakaal. Vabad radikaalid on molekulid, mis on väga reaktsioonivõimelised. Nad tekitavad reaktsioone, mille tulemusel tekib suur hulk uusi vabu radikaale. Vabad radikaalid muutuvad ohtlikuks, kui nende tasakaal on rikutud.

Vabad radikaalid esinevad meie kehas loomulikult, kuid nende hulka suurendavad oluliselt kokkupuude linna- ja muu saastega, ebatervislik toitumine, suitsetamine, alkoholi tarbimine, infektsioonid ja ravimid. Kui vabade radikaalide ja antioksüdantide vaheline tasakaal kehas on paigast ära, siis ohustab inimest haigestumine erinevatesse haigustesse ja enneaegne vananemine.

Ühe näitena saab tuua südame-veresoonkonna haigused, mis on eriti Eestis murettekitav probleem. Selleks, et vabad radikaalid kehale kurja ei teeks, saab inimene toitumisega toetada organismi antioksüdantide tasakaalu. Üks lihtsamaid lahendusi vabade radikaalide vastu võitlemisel on põhimõte, et süüa tuleks vikerkaarevärvides – erinevat värvi köögiviljad, marjad, puuviljad sisaldavad erinevaid  antioksüdante, mis turgutavad meie organismi.


Populaarsed artiklid

Sinu parema teenuse tagamiseks kasutame sellel lehel küpsiseid. Külastades lehekülge nõustud küpsiste kasutamistingimustega.