Kuidas suurendada kevadel kehalist aktiivsust ettevaatlikult, mitte impulsiivselt?

Kas on tõsi, et kevadel on mingi eriline võime mõjutada meid füüsiliselt ja emotsionaalselt? Nagu Kārlis Matisāns, Rimi for a Better Life’i füüsilise vormi ekspert ja sertifitseeritud fitnesstreener, selgitab, on see loomulik nähtus, mis on tingitud organismi kohanemisest teistsuguse päevakavaga: „Treenerina olen täheldanud tsüklilist mustrit spordiga tegelevate inimeste käitumises – kaunitel suvepäevadel käiakse vähem trennis. Sügisel tulevad mõned inimesed tagasi, kuid mitte alati stabiilse korrapärasusega. Esimestel kevadkuudel võib täheldada kehalise aktiivsuse kiiret kasvu. Seega, pärast mitu kuud kestnud suhteliselt passiivset elu, kiirustame eelnevat tegevusetust kompenseerima. Treeningud on rasked ja kui keha ei ole pingutuseks ette valmistatud, võib ebaproportsionaalselt doseeritud hea eesmärk põhjustada veel suuremat väsimust. Väsimuse põhjuseks võib olla füüsilise koormuse kiire suurenemine nii treeningu ajal kui ka igapäevaelus. Et treeningud ja aktiivne eluviis annaksid teile soovitud heaolutunde, peavad need muutuma pidevaks harjumuseks. Mõiste „elustiil“ eeldab korrapärasust ja see ei tohiks olla hooajaline impulss."

Heaolutunne annab energiat, mis muutub rõõmuks ja heaks füüsiliseks vormiks ning võimaldab saavutada kõik, mida olete planeerinud. Energia saamiseks saame kohandada oma päevakava nii, et see tekitaks vajaduse energia järele ja meie keha harjuks energiat tootma. Selle peamine eeltingimus on korrapärane füüsiline koormus koos hea une ja puhkusega. Loomulikult ei tohi unustada tervislikku toitumist, mis on kooskõlas teie elustiiliga.

Planeerige aega uute heaoluga seotud harjumuste jaoks

Kehaline aktiivsus mitte ainult ei soodusta positiivseid füsioloogilisi protsesse teie organismis, vaid on ka hea aja kasutamise harjutus, kuna peate selle lülitama oma päevakavasse ja saama ka kõik muu tehtud. Seega – esimese sammuna kehalise aktiivsuse suurendamise poole tuleb tekitada vastav harjumus. Selleks peate nimetatud eesmärgi saavutamiseks veidi aega pühendama. See aeg on ainult teie enda jaoks ning mitte keegi ega mitte miski ei saa seda teilt ära võtta. Oskust oma piire hoida ja paluda teistel aktsepteerida, et vajate paar tundi nädalas enda jaoks, tuleks pidada normaalseks ja enesestmõistetavaks.

„Kuidas teha nii, et teie harjumus ei kao kolme nädala pärast? Vaadake oma kalendrit ja mõelge kuu aega ette – kas suudate oma lubadusest kinni pidada? Kuidas see teid mõjutab? Kas see sobitub mugavalt teie päevakavasse või tunnetate seda ikkagi lisakoormusena või piiranguna? Väga tiheda ajakava planeerimine on ohtlik, sest siis mõjutab kiirustamine head eesmärki, mis omakorda lisab teie niigi stressirohkele elule veel rohkem stressi ja pinget. Sellepärast peaks selle nädala lubadus sisaldama ainult seda, mida näete ennast tegemas ka nelja ja 24 nädala pärast. Siis on teie lubadusel reaalne võimalus muutuda harjumuseks,“ ütleb Kārlis Matisāns.

Hea puhkus on aktiivse elustiili alus

Kuidas arendada harjumust? Valige tegevus, mis teid inspireerib ja millega te tõesti tahate tegeleda! Soovite päikesetõusu ajal jalutada? Suurepärane mõte! Päike tõuseb iga päevaga varem, nii et saate igal nädalal areneda ja hommikust jalutuskäiku loomulikul teel pikendada. Füüsilise vormi ekspert tuletab meelde, et hea hommiku garantii algab õhtul – piisava puhkuse ja hea unega: „Planeerige kaheksa tundi und, enne kui peate hommikusteks tegevusteks ärkama. Hiljemalt 30 minutit enne uinumist oleks soovitav valida rahulikud tegevused ja luua magamamineku-rituaal. See ei tohiks sisaldada teleri vaatamist ega sotsiaalvõrgustikes sirvimist, sest meie ajus seostub ekraanide valgus päevavalgusega ja see kipub meid ärkvel hoidma.“

Uni on tõenäoliselt kõige olulisem tervisliku elustiili alustala. Uni taastab organismi – lihased muutuvad tugevamaks ja ajurakud töötlevad meie päeval saadud kogemusi. Hea ja korrapärane uni seitse päeva nädalas aitab tagada suure stressitaluvuse ja suurendada enesekindlust: „Jah, mul on piisavalt aega ja energiat selle harjumuse arendamiseks!“ Me arendame vastupidavust mitte jooksmise või trenni ajal, vaid ka magades. Füüsiline koormus tekitab kehas vajaduse selle talumiseks. Kuid just magades me taastume ja kogume jõudu järgmisel nädalal ja kuul selle igapäevase väljakutsega tõhusamalt toime tulemiseks – nii muutume tugevamaks ja vastupidavamaks, oleme valmis toime tulema uute väljakutsetega ja kogema elus rohkemat.

Täiskasvanutel soovitatakse magada vähemalt seitse, kuid optimaalselt kaheksa kuni üheksa tundi. Mida stressirohkem ja füüsiliselt nõudlikum on teie päev, seda paremini peaksite magama. Uuringud näitavad, et kuus tundi või vähem magamine on juba unepuuduse algus. Mis juhtub inimese organismiga, mis ei saa piisavalt magada? Meil on vähem energiat ja me suudame vähem teha – me ei suuda uuteks väljakutseteks korralikult taastuda. See ei aita arendada uusi trenniharjumusi. Uni mõjutab ka meie toiduvalikuid. Inimestel, kes ei ole piisavalt maganud, on nõrgem täiskõhutunne, nende „närvid on pingul“ ja nad söövad rohkem. Seega on lihtsaim viis heaolutunde suurendamiseks ja uute harjumuste arendamiseks parandada une kvaliteeti, et oleksite valmis aktiivsemaks igapäevaeluks, mis aitab teil pärast talveperioodi oma energiavarusid taastada.