Amarant ehk rebashein on Lõuna-Ameerikast pärit taim, mis oli hinnatud nii inkade kui asteekide toidulaual ning millel on tänaseks üle 60 sordi.
Eesti aedades näeb seda üheaastase elueaga taime sageli kasvamas ilutaimena, kuid mõnedel taime sortidel on ka söödavad lehed, mis on võrreldavad spinati või lehtkapsaga. Lehti on aga soovitatav enne söömist kergelt aurutada või vokkida. Kauplustest võib leida müügilt mikro-amarandi lehti, mis sobivad värsketesse salatitesse ja smuutide sisse.
Amarandi lehtedel on hea toitainete sisaldus
Need rohelised libled sisaldavad märkimisväärses koguses A- ja C – vitamiine, väiksemates kogustes on esindatud ka sellised vitamiinid nagu K, B6, B2, B3 ja folaadid. Mineraalidest võib amarandi lehtedes leida mangaani, rauda, kaltsiumi, vaske, magneesiumi, kaaliumi, fosforit, tsinki. Veel sisaldavad rebasheina lehed antioksüdante, süsivesikuid, valku ja on organismile heaks kiudainete allikaks.
Amarandi lehed toetavad südant
Amarandi lehtede söömine aitab ennetada südame- ja veresoonkonnahaigusi, mis on Eestis endiselt surmapõhjus number üks. Nimelt on amarandi lehtedes mitmeid selliseid komponente, mis toetavad südame tervist. Näiteks sisaldavad need libled fütosteroole, millel on võime alandada vererõhku ja ennetada südamehaigusi.
Amarandi lehed sisaldavad rohkelt K-vitamiini
Erinevatest toitainetest sisaldavad amarandi lehed kõige enam K1-vitamiini. K-vitamiin on rasvlahustuv ja inimese organism vajab seda mitmeteks protsessideks - see tagab verehüübimise, suurendab veresoonte vastupidavust, mõjub valuvaigistavalt, tugevdab lihaseid ja konte ning aitab ennetada kognitiivse võimekuse langust. Mõned uuringud on tõestanud ka K-vitamiini efektiivsust vähkkasvaja ennetamisel.