Kreeka pähkel sobib hästi nende inimeste toidulauale, kes ei söö rasvast kala.
Kreeka pähkel on muljetavaldavalt toitainerikas, sisaldades uhkes koguses taimset valku, oomega-3-rasvhappeid ja kiudaineid. Mineraalidest leidub enim nendes pähklites mangaani, vaske, magneesiumi, fosforit, tsinki, rauda, kaaliumi, kaltsiumi ning väikeses koguses ka seleeni. Vitamiinidest sisaldab Kreeka pähkel rohkelt B6-vitamiini, looduslikult esinevaid folaate ning B1-vitamiini. Vähem aga selliseid vitamiine nagu B2-, B5-, B3-, E- ja B7-vitamiin ehk biotiin.
Kreeka pähkel on suurepärane oomega-3-rasvhapete allikas
Oomega-3-rasvhapped on inimesele asendamatud, kuna keha ise rasvhappeid ei sünteesi – need jõuavad meie organismi ainult toidu kaudu. Kreeka pähklites sisalduvad oomega-3-rasvhapped on olulised normaalse ainevahetuse tagamiseks ning vereringe ja immuunsuse parandamiseks. Lisaks soodustavad oomega-3-rasvhapped ajutegevust, leevendavad depressiooni ning on põletikuvastase toimega.
Viimane Tervise Arengu Instituudi Eesti rahvastiku toitumisalane uuring (2017) näitas, et eestlane sööb väga vähe kala, pähkleid ja seemneid, kuid armastab liiga palju liha ning magusat.
Kreeka pähkel sisaldab rikkalikult oomega-3-rasvhappeid, seetõttu on need pähklid suurepäraseks alternatiiviks inimestele, kes ei söö rasvast kala.
Kreeka pähklis sisalduvad folaadid on äärmiselt olulised loote arengule
Folaadid on taimedes looduslikult esinevad ühendid, mida tuntakse ka B9-vitamiinina. Kreeka pähkel sisaldab folaate, mis on väga vajalikud rasestuda soovivatele ja lapseootel naistele.
Folaadid on vajalikud:
- loote närvikoe normaalseks arenguks
- valkude, rasvade ning süsivesikute ainevahetuseks
- närvisüsteemi normaalseks funktsioneerimiseks
- DNA ning RNA sünteesiks, mis on oluline organismi rakkude taastootmises ja kasvuprotsessis,
- punaste vereliblede moodustamiseks B12-vitamiiniga
- vere kolesteroolisisalduse vähendamiseks ning maksa töö tõhustamiseks
Juhul, kui ema menüüs ei ole raseduse ajal piisavalt folaate, võivad lootel tekkida neuraaltoru defektid, suulae deformatsioonid, seljaaju song või ajukahjustused. Samuti võib laps sündida enneaegselt või madala sünnikaaluga. Hilisemas elus võib looteaegne folaatide puudus põhjustada lapse aeglasemat arengut ning nõrgemat õppimisvõimet.
Raseduse ja rinnaga toitmise ajal suureneb folaatide vajadus 500 µg-ni päevas.