Esmapilgul võib tunduda, et alkohol aitab unel kiiremini tulla, kuid tegelikult mõjub alkoholi joomine une kvaliteedile halvasti.
Sellele järgneval päeval tunned ennast väsinuna, sest uni on olnud pinnapealne ning katkendlik. Igaõhtune alkoholi joomine lõõgastumise eesmärgil võib põhjustada kiiret kurnatust, viia närvisüsteemi tasakaalust välja ning tekitada unehäireid.
Alkoinfo.ee hinnangul kannatab veerand inimestest vahetevahel unetuse all. Alkoholi liigtarvitajate puhul on see protsent palju kõrgem.
Alkohol mõjutab REM-une faasi
Inimese une loovad peamiselt kaks erinevat une faasi: rahulik uni ja kiirete silmaliigutustega uni ehk REM-uni (rapid eye movement). Need kaks faasi vahetuvad öö jooksul kuni 6 korda. REM-une faasis näeme me unenägusid. Esimene REM-une faas algab umbes 1.5 tundi peale uinumist. Alkoholi joomine enne magama minekut takistab REM-une saabumist. Selle tagajärjel võib inimene kogeda tähelepanu häiritust, tema keha hakkab tootma kortisooli ning tõuseb organismi stressitase. Päeva jooksul halvenevad tähelepanu ja keskendumisvõime, õpitu ning kogetu ei jää hästi meelde. Magades liiga vähe või ebakvaliteetset und, ei saa meie keha piisavalt puhata ning liigne kurnatus võib põhjustada erinevaid hormonaalseid muutusi.
Alkohol on diureetikum
Alkoholi joomine mõjub diureetiliselt, viies organismist üleliigse vee välja. Seetõttu suureneb vajadus minna tualetti keset ööd, mis põhjustab öiseid ärkamisi või väga varast tõusmist hommikul. Keset ööd ärkamine ja vähesed unetunnid mõjuvad aga häirivalt une kvaliteedile.
Kui pruugid alkoholi, siis joo alati selle kõrvale puhast vett – nii ei teki kehas dehüdratsiooni.
Kui jood alkoholi enne magamaminekut, võid kogeda unetsükli häireid, kuna maks teeb suurt tööd, et kehast alkohol kui mürk välja toimetada.