Miks pakendatakse puu- ja köögiviljad poes ikka veel kilesse?

Rimi kauplused on selle jaoks üsna palju ära teinud: näiteks maksustanud ühekordsed kilekotid ning vähendanud plastiku kasutamist toodete pakendamisel. Siiski leiab puu- ja köögiviljalettidelt ikka veel kiletatud tooteid. Miks see nii on?

Kile kaitseb toodet

Üks põhjus, miks puu- ja köögiviljalettidel ikkagi kilepakendeid kasutatakse, on see, et mahetoode peab olema tavakaubast eraldatud, muidu ei saa seda enam mahedaks nimetada. “Enamasti kasutataksegi selleks kilepakendit,” sõnas Rimi vastutustundliku ettevõtluse juht Katrin Bats. “Ka ühe vilja erinev sort peab olema mingil moel kassas eristatav – enamasti ju klient ei vaata, millise sordi pirni või tomati ta korvi pistab.”

Teise põhjusena toob Bats välja, et talvisel ajal ei elaks kaugelt tulnud puuviljad reisi kilepakendita üle. Ta lisab, et ideaalses maailmas tarbiks me ainult neid vilju, mis on kasvanud meie lähedal ja mida ei peaks pakendama, et need pika teekonna vältel säiliks.

“Küsimus ongi selles, et kas klient on nõus elama talve üle ilma harjumuspäraste viljadeta ehk kui me tarbiks ainult hooajalisi vilju oma maalt, siis sööksimegi terve talve konserveeritud kurke või tomateid,” nentis Bats. Ta lisas, et mida lähemale kevad jõuab, seda enam saab hakata tellima kaupa lähemalt ja siis juba ka ilma pakendita. “Arenguruumi on muidugi veel küllaga,” tunnistas Katrin Bats siiski pakenditest rääkides.

Ta kinnitas, et Rimis tegeletakse selle probleemiga aktiivselt ning sõnumit levitatakse näiteks ka hankijatele. “Veidi läheb lihtsalt aega, kuid seniks naudin vähemalt mina lahtiselt ostetavaid väikeseid imemaitsvaid tomateid ja paprikaid,” lisas ta.

Toidukao vähendamine

Muuhulgas tuleb rõhutada, et plastiku kasutamise vähendamise kõrval ei tohiks ära unustada ka seda, et toidukao jalajälg on mõnel puhul oluliselt suurem kui seda on plasti tootmise oma. Rimil on kogemusi, kus värsketelt toodetelt kaotati kilepakend, kuid tulemuseks oli suur toidukadu. Seetõttu pidi ikkagi pakendi juurde tagasi pöörduma. “Otsime lahendusi, millega ei kaasneks toidukadu ning saaksime vähendada ka plastiku kasutamist,” rääkis Bats.

Pakend ei ole meie vaenlane

Mõni aeg tagasi käis Rimis teadmisi kogumas ka näitlejanna Hanna Martinson, kes sai teada nii mõndagi huvitavat. Ta avaldas Facebookis Targa Tarbija lehel, et pakendid ei ole alati meie vaenlased. “Muidugi ei kasutaks me ideaalses maailmas pakendeid üldse, kuid tihti võivad pakendid töötada hoopis meie kasuks,” tõdes Martinson ja märkis, et toidu ära viskamine on maailmas praegu veelgi suurem probleem kui pakendid.

Pakend hoiab toidu kvaliteeti ning suurendab selle eluiga. “Ilmselt jõuaksid talvisel ajal mitmed välismaised juurviljad ilma pakendita meie poelettidele sellistena, et me ei sooviks neid enam osta,” selgitas Martinson. Seega on toiduraiskamise läbi sinu jalajälg suurem kui pakendi kasutamisel. Eriti kui sa pakendiga pärast ka õigesti toimetad ning see taaskasutusse jõuab.