Kevad on käes, päevad muutuvad soojemaks, pikemaks, ilusamaks ning loodus taasärkab. Millised on parimad viisid aidata oma kehal säilitada sisemine rahu ja tervis, hoolimata viimaste kuudega kogunenud kevadväsimusest, stressist ja ärevast igapäevaelust?
Vastus on mitmekülgne ja tasakaalustatud toitumine. See, koos korrapärase kehalise aktiivsuse ja hea unega, aitab teil kindlasti leida sisemise rahu.
Maitsetaimede kasvatamine aknalaual
Kui mõtlete enda ja oma lähedaste tervisele on oluline meeles pidada, et kevadel tuleks oma menüüsse lisada värskeid puu- ja köögivilju ning marju. Kust alustada ja mida valida? Üks peamisi vitamiinide allikaid, mida igaüks saab oma aknalaual kasvatada, on rohelised maitsetaimed. Poodides müüakse (potis) sibulat, piparmünti, rukolat ja koriandrit, kuid hea on teada, et neid rohelisi maitsetaimi saate sama hästi ka ise seemnetest kasvatada. Värsked rohelised maitsetaimed sisaldavad maksimaalses koguses C-vitamiini ja flavonoide, mis lähevad külmkapis hoides kaduma.
Idandamine
Idandada saab kaera-, tatra- ja nisuteri. Lisaks C-vitamiinile saate ka E-vitamiini, tsinki, magneesiumi, B-rühma vitamiine, mangaani, fosforit ja rauda. Idandatud seemikud on toitainete poolest palju väärtuslikumad kui eri multivitamiinid, mida paljud inimesed hakkavad jõu taastamiseks kevadel aktiivselt tarbima. Soovitan kasvatada kaeraidusid, sest need sisaldavad eriti rikkalikult valke, beetaglükaane ja lahustuvaid kiudaineid ning suudavad vähendada glükoosi ja kolesterooli imendumist. Kaeraidudel on taastav, põletikuvastane ja immuunsüsteemi tugevdav toime.
Sageli idandatakse ka rukkiteri, sest need sisaldavad rohkem B-rühma vitamiine ning on rikkad kaaliumi ja fosfori poolest. Rukkiidud on madala glükeemilise indeksiga ning sisaldavad palju C-vitamiini ja foolhappeid. Rukkiidudel on põletikuvastane toime, need parandavad närvisüsteemi ja seedetrakti toimimist.
Tarbige värsket salatit
Üks klassikaline salat, mida paljud inimesed seostavad kevadega, on redise ja värske aedsalati salat. Kevadeti on see ka minu lemmiksalat. Selle valmistamiseks kasutan õli, näiteks kõrvitsa-, Kreeka pähkli või sarapuupähkliõli, ja lisan veidi musta pipart. Mõnikord pigistan salatile ka veidi sidruni-, apelsini- või laimimahla, et peaksin vähem soola lisama. Samuti kasutan salatites hapukoore asemel kreeka jogurtit, et tarbida vähem küllastunud rasvhappeid.
Aedsalat on mitmete mikroelementide ja vitamiinide allikas. Lisades oma igapäevasesse menüüsse rohkem rohelist ja erinevat liiki lehtsalatit, rikastame oma organismi magneesiumi, kaaliumi, raua, mangaani, tsingi, A-, C-, PP- ja B-vitamiinidega. Aedsalat aitab püsida heas füüsilises vormis, sest see sisaldab väga vähe kaloreid: energiasisaldus võib varieeruda 15–25 kcal vahel 100 grammi kohta, samas kui 100 grammi aedsalatit annab toidule mahtu, tänu millele saab kõht kiiremini täis.
Soovitan ka katsetada ja lisada aedsalatile rohelisi herneid, päevalille- või kõrvitsaseemneid, avokaadot, rikastades sel viisil oma einet mono- ja polüküllastumata rasvhapetega.
Kui elate kohas, kus on värske õhk ja suhteliselt puhas keskkond, soovitan minna õue ja noppida noori nõgeselehti, vesiheina või võilillelehti. Sel viisil rikastate oma menüüd C-, K- ja B1-vitamiinide, orgaaniliste hapete, aminohapete, kaaliumi, kaltsiumi, raua ja karotenoididega. Nõges sisaldab mitteheemset rauda, mis on väärtuslik rauaallikas neile, kes ei tarbi loomseid tooteid – taimetoitlastele ja veganitele.
Kevadel soovitan mitte unustada ka sparglit, mis on hea lisand liha- või kalaroogade juurde. Minu lemmik on minispargel, mis valmib väga kiiresti ning on pehme ja maheda maitsega. Lisage oliiviõli ja rosmariini ning see maitseb uskumatult! Ka teie organism tänab teid selle lisandi eest, sest spargel sisaldab folaate, K- ja C-vitamiini, on kiudainerikas ja mõjub hästi seedetrakti tervisele.