Pastinaak ehk aed-moorputk (Pastinaca sativa) on iidne kultuurtaim ja maitsev delikatessköögivili. Botaaniliselt on pastinaak porgandi ja peterselli sugulane, sarnanedes nendega nii välimuselt kui maitselt.
Pastinaagi juuri kasutasid oskuslikult juba vanad kreeklased ja roomlased. Pastinaagi päritolupiirkonnaks arvataksegi olevat Vahemere rannik. Tänapäeval võib leida pastinaaki metsikult kasvamas nii Eestis kui mujal Euroopas.
Pastinaak sobib söömiseks keedetult, praetult, aurutatult, hautatult, ahjus küpsetatult, grillitult, röstitult, vokitult või õlis frititult.
Pastinaagil on kõrge toiteväärtus
Pastinaak sisaldab inimese eluks erinevaid vajalikke toitaineid: C-, K-, E-, B6-, B1-vitamiini, folaate, magneesiumi, kaaliumi, tiamiini, fosforit, mangaani ja tsinki. Väiksemas koguses leidub pastinaagis kaltsiumi, rauda ja riboflaviini ehk B2-vitamiini. Taimes olev mineraalainete kogus sõltub kasvupinnast ja väetamisest.
Pastinaak sisaldab olulisi kiudaineid
Pastinaak on tänuväärt taim neile, kes söövad liiga vähe kiudaineid. Nimelt sisaldab see heas koguses nii lahustuvaid kui lahustumatuid kiudaineid. Meie organism vajab mõlemaid kiudaineid umbes võrdses koguses. Ka organismis on neil kiudainetel erinevad ülesanded täita. Vesilahustuvaid kiudaineid suudab keha ainult osaliselt seedida ja need aitavad vähendada veresuhkrutaseme kõikumist. Vesilahustumatud kiudained aga on organismile seedimatud. Need kiudained seovad endaga vett, suurendades nii toidukördi mahtu, mis annab omakorda täiskõhutunde. Vesilahustumatud kiudained seovad raskemetalle, viies neid organismist välja.
Pastinaak sisaldab palju kaaliumi
Inimese keha vajab kaaliumi, et kanda edasi närviimpulsse, tagada vere happe-aluse tasakaal ning normaalne süsivesikute ainevahetus. Kaalium on üks olulisemaid südame tervise mõjutajaid, olles ka elektrolüüt, mis reguleerib südame rütmi ja on vajalik lihaste ning närvide korralikuks funktsioneerimiseks.
Proovi pastinaagipüreed sealihaga, millel on peal krõbe juustukate! Retsepti leiad siit >