Küüslauk (Allium sativum) on väge täis taim, mille kasulikud omadused on olnud au sees juba iidsetest aegadest alates ja seda erinevates kultuurides.
Küüslauk on mitmeaastane taim, mis kuulub lauguliste perekonda koos hariliku sibula, muru-, karu- ning porrulauguga.
Küüslauk on väga rikas erinevate toitainete poolest, olles ise madala kalorsusega. Ühes küüslaugu küünes, mis kaalub umbes 3 grammi, võib leida järgmisi toitaineid: B6-vitamiini, mangaani, C-vitamiini, fosforit, kaltsiumi, kaaliumi, rauda, vaske, seleeni. Taimed omastavad mineraalaineid mullast, seetõttu sõltub taimes olev mineraalainete kogus kasvupinnasest ja väetamisest.
Küüslauk sisaldab alliini
Meditsiinilised uuringud on kinnitanud küüslaugu raviomadusi. Teadlased arvavad, et küüslaugul on positiivne mõju inimese tervisele suuresti tänu väävelühendile alliinile. Alliin ise on lõhnatu, kuid küüslaugu tükeldamisel, purustamisel või närimisel laguneb see ensüümide toimel allitsiiniks.
- Küüslaugu alliini sisaldus on kõige kõrgem võrreldes teiste lauguliste perekonda kuuluvate sortidega.
- Küüslaugu regulaarne söömine toetab immuunsussüsteemi toimimist.
- Küüslaugu söömine mõjub positiivselt vaimsele tervisele ja toetab närvisüsteemi tööd.
- Uuringud on tõestanud, et allitsiinil on positiivne mõju südameveresoonkonnale.
- On leitud, et allitsiin ja teised laugulistes leiduvad väävelühendid aitavad reguleerida vererõhku.
- Allitsiin alandab LDL-kolesterooli ehk halba kolesterooli, aidates niimoodi ennetada veresoonte lupjumist.
- Teadlased on avastanud, et allitsiin aitab organismil paremini toidust omastada toitaineid.
- Küüslaugus leiduvad mikroelemendid ja allitsiin mõjuvad hästi hormonaalsüsteemile.
- Küüslaugu regulaarne söömine aitab vältida metallijääkide kuhjumist organismis.
- Küüslauk on hea vahend valuvaigistamiseks ja putukahammustuste korral.
- Küüslauk on hea abivahend bakter-, parasiit-, viirus- ja seennakkuste ravis.
Millal ei ole küüslauku soovitav tarbida?
- tarbida imetamise ajal (kuumutatud ja väikeses koguses on sobilik);
- tarbida suures koguses enne operatsiooni;
- kõrge maohappesuse korral;
- maksa- ja neeruhaiguste korral;
- pankreasepõletiku korral;
- mao- ja soolepõletiku korral.