Katri Merisalu
Toitumisnõustaja

3 väga head põhjust, miks süüa paprikat

Köögiviljad • 09 Aprill, 2019
Paprika (Capsicum annuum) arvatakse pärit olevat Kesk-Ameerikast, Euroopasse tõi selle maavitsaliste perekonda kuuluva vilja väidetavalt Kolumbus. Paprikaid on punaseid, oranže, kollaseid, rohelisi, lillasid ning pruune. Paprika kõlbab süüa nii toorelt, marineeritult kui ka kuumtöödeldult.

Paprika sisaldab tervisele kasulikke toitaineid

Paprikates võib olenevalt värvist ja kasvupinnasest leiduda hulganisti organismile vajalikke toitaineid. Need köögiviljad sisaldavad taimset valku, kiudaineid ja mitmeid olulisi vitamiine ning mineraale. Vitamiinidest on enim esindatud C- ja A-vitamiin, B6-vitamiin, folaadid ja E-vitamiin. Vähem leidub paprikates K-vitamiini, B1-, B2-, B3- ja B5-vitamiini. Mineraalidest on paprikas südamele kasulikke komponente nagu kaalium ja magneesium, veel sisaldavad paprikad mangaani, fosforit, rauda, tsinki, vaske ja kaltsiumi.

Paprikad sisaldavad uhkes koguses C-vitamiini

Kõik paprikad sisaldavad C-vitamiini. Väidetavalt sisaldab kollane paprika seda vitamiini kõige rohkem. Evolutsiooni käigus on inimene kaotanud võime sünteesida C-vitamiini organismisiseselt, seega peame vitamiini kätte saama toidust ja C-vitamiini rikast taimset kraami sööma iga päev!

  • Teadlased on mitmete uuringutega tõestanud, et C-vitamiini igapäevane tarbimine langetab märkimisväärselt südameinfarkti ja insuldi riski, kolesteroolitaset ning vererõhku.
  • Eriti hoolikalt peaksid C-vitamiini sisaldust oma menüüs jälgima rasedad, rinnaga toitvad emad ning samuti suitsetajad

Eri värvi paprikad sisaldavad erinevaid fütotoitaineid

Inimese igapäevane menüü peab sisaldama vähemalt 3 portsjonit erinevat värvi köögivilju. Ühe portsjoniga võrdub 1 peotäis ehk umbes 80-100 grammi. Köögivilju on soovitatav minimaalselt süüa iga päev 300 grammi. Mida rohkem on toidulaual värviküllaseid köögivilju, seda enam fütotoitaineid me oma organismile pakume. Fütotoitained on bioaktiivsed komponendid, mis omavad tervisele positiivset efekti. Peamiselt seostatakse neid vähivastase ning südame-veresoonkonnahaigusi ennetava toimega. Fütotoitaineid saab organism ainult taimsetest allikatest.

  • Fütotoitained töötavad meie organismis sünergiliselt, mis tähendab seda, et nendest saadav kasu on tervisele suurem, kui tarbime erinevat värsket kraami koos, mitte ükshaaval.
  • Fütotoitaineid saab kätte värsketest puuviljadest, marjadest ning aedviljadest, mitte aga toidulisanditest.

Populaarsed artiklid

Sinu parema teenuse tagamiseks kasutame sellel lehel küpsiseid. Külastades lehekülge nõustud küpsiste kasutamistingimustega.