Kuna soolestikku peetakse oma suure mõjusfääri tõttu kogu inimorganismile meie teiseks ajuks, siis tasub selle tervisele pöörata suurt rõhku, märkis toitumisnõustaja Katri Merisalu. Soolestiku mikrofloora tasakaal sõltub nii meie soost, vanusest, geneetikast kui ka keskkonnatingimustest.
„Inimese kehas on mikroobe 10 korda rohkem kui keharakke. Termin mikrobioota tähendabki teatud kogukonna kõikide mikroorganismide kogumit. Mikrobioomiks aga nimetatakse kõikide nende organismide genoomide kogumit. Nii saab eristada keskkonnas näiteks inimese, erinevate taimede, vee ning mulla mikrobioome,“ selgitas Rimi toitumisnõustaja Katri Merisalu. „Inimese mikrobioota tasakaalu võivad rikkuda nii antibiootikumravi, stress, kiirgus kui ka vale toitumine. Enim mõjutab mikrobioomi aga see, mida me sööme. Umbes 70-90% inimese immuunsüsteemist on seotud seedesüsteemiga.“
Katri Merisalu ütleb, et igal inimesel on erinev mikrobioota, mille heaolu sõltub paljuski veel elustiilist, ravimitest, infektsioonidest ja kliimast. „Samuti mõjutab mikrobiootat see, kas siia ilma sünniti loomulikul teel või keisrilõikega. Inimese mikrobioom kujuneb välja paari esimese eluaasta jooksul, seetõttu on soovitatav toita last rinnapiimaga. Nõnda saab laps rinnapiimaga kaasa eluks olulisi häid baktereid,“ lisas ta.
„Sügaval soolestiku kudedes on peidus õhuke ajutaoline kiht, mida nimetatakse soolestiku närvisüsteemiks,“ lausus toitumisnõustaja. „See koosneb samalaadsetest neuronitest nagu leidub meie ajuski ning need on laotunud võrguna alates neelust kuni pärasooleni. Inimese soolestiku mikrofloora mõjutab ka kesknärvisüsteemi ja aju funktsioone. Näiteks toodetakse 95% serotoniinist ehk virgatsainest meie soolestikus. Serotoniin mõjutab inimese söömisharjumusi, isu ning toob hea tuju. Selle ühendi puudusel võib tekkida depressioon ning erinevad muutused närvisüsteemis.“
„Teadlased on viimastel aastakümnetel leidnud selgeid seoseid ülekaalulisuse ja soolestiku seisundi vahel,“ kinnitas Merisalu. „Ülekaalulisuse üheks põhjuseks on ka vaesunud mikrobioota, milles on enamasti süüdi nn ühekülgne Lääne dieet ja põletikega seotud bakterid. Krooniline põletik omakorda põhjustab insuliiniresistentsust, maksa rasvumist ja seedetrakti barjääri nõrgenemist.“
Mis juhtub, kui mikrobioom on tasakaalust väljas?
Kui mikrobioota ei ole tasakaalus, võivad inimest kimbutada seedeprobleemid, toitainete imendumishäired ja vähenenud vastupanuvõime haigustele.
Inimese keha võib vaadelda kui ökosüsteemi, mis peab efektiivseks toimimiseks olema tasakaalus.
Kuidas toetada oma mikrobioomi?
- Süüa rohkem kiudaineid sisaldavat toidukraami
- Täiskasvanu peab päevas saama toiduga vähemalt 50g kiudaineid
- Söö iga päev 3-4 sp hapendatud toite
- Töödelda toiduaineid minimaalselt
- Süüa rohkem puuvilju, marju ja köögivilju
- Vähendada gluteenisisaldusega leiva ja saia tarbimist
- Tarvitada teravilju nagu oder, kaer, spelta, hirss ja toortatar
- Ole füüsiliselt aktiivne!
- Ära suitseta ega kuritarvita alkoholi!
- Beebipillid tekitavad kõrvalnähuna vaesunud mikrobioomi