Katri Merisalu
Toitumisnõustaja

Mikrobioota - mis see on?

Tervis • 06 Juuli, 2018
Me elame mikroobide planeedil – inimese kehas on mikroobe 10 korda rohkem kui keharakke. Terminiga mikrobioota tähistavad teadlased teatud kogukonna kõikide mikroorganismide kogumit.

Mikrobioomiks aga nimetatakse kõikide nende organismide genoomide kogumit. Nii saab eristada keskkonnas näiteks inimese mikrobioomi, erinevate taimede mikrobioome ja vee ning mulla mikrobioomi.

Ülekaalulise üks põhjus võib olla häiritud mikrobioota

14. juunil toimus hotellis Euroopa kolmandat korda Toiduliidu korraldatud tasakaalustatud toitumise konverents. Sel korral esitleti Euroopa laste rasvumise seirealgatuse Eesti uuringu tulemusi ja räägiti viimasel ajal palju tähelepanu saanud teemast – laste ülekaalulisusest.

Kõige nimetamisväärsem konverentsi ettekanne oli Kaarel Adambergil, kes on Tallinna Tehnikaülikooli Keemia ja Biotehnoloogia Instituudi vanemteadur, Toidu- ja Fermentatsioonitehnoloogia Arenduskeskuse (TFTAK) mikrobioomika projektijuht ning üks keskuse rajajatest. Kaarel Adamberg rääkis sellest, mis on mikrobioota, kuidas on mikrobioota seotud ülekaalulisusega ning milline roll on kiudainetel tervisliku mikrobioomi juures.

Mikrobioota tasakaal

Inimese keha võib vaadelda kui ökosüsteemi, mis peab efektiivseks toimimiseks olema tasakaalus. Igal inimesel on erinev mikrobioota, mis sõltub paljuski toidumenüüst, elustiilist, ravimitest, infektsioonidest, kliimast, keskkonnast ja esivanematest. Samuti sellest, kas sünniti siia ilma loomulikul teel või keisrilõikega. Mikrobioota tasakaal võib häiruda antibiootikumravi käigus, aga ka stressi, kiirguse või toitumise muutuste tagajärjel. Kui mikrobioota ei ole tasakaalus, võivad inimest kimbutada seedeprobleemid, toitainete imendumishäired ja vähenenud vastupanuvõime haigustele.

Mikrobioota ja ülekaalu vahelised seosed

Teadlased on viimastel aastakümnetel leidnud selgeid seoseid ülekaalulisuse ja soolestiku seisundi vahel. Uuringud on tõestanud, et ülekaalulisuse üheks põhjuseks on vaesunud mikrobioota, milles on enamasti süüdi nn ühekülgne Lääne dieet ja põletikega seotud bakterid. Krooniline põletik omakorda põhjustab insuliiniresistentsust, maksa rasvumist ja seedetrakti barjääri nõrgenemist.

Mikrobioota ja serotoniin

Inimese soolestiku mikrofloora mõjutab ka kesknärvisüsteemi ja aju funktsioone. Näiteks toodetakse 95% serotoniinist meie soolestikus. Serotoniin on neurotransmitter ehk virgatsaine, mis mõjutab inimese söömisharjumusi ja tõstab meeleolu. Selle ühendi puudusel võib tekkida depressioon ning erinevad muutused närvisüsteemis.

Kuidas toiduga soodustada mikrobioota normaliseerumist?

  • Süüa rohkem kiudaineid sisaldavat toidukraami
  • Täiskasvanu peab päevas saama toiduga vähemalt 50g kiudaineid
  • Töödelda toiduaineid minimaalselt
  • Süüa rohkem puuvilju, marju ja köögivilju
  • Vähendada gluteenisisaldusega leiva ja saia tarbimist
  • Tarvitada teravilju nagu oder, kaer, spelta, hirss ja toortatart

2017. aastal ilmunud Eesti toitumis- ja liikumissoovituste dokumendis soovitatakse kiudaineid tarbida naistel minimaalselt 25g ja meestel 35g päevas sõltuvalt päevasest energiavajadusest (ca 13g kiudaineid 1000 kcal kohta).


Populaarsed artiklid

Sinu parema teenuse tagamiseks kasutame sellel lehel küpsiseid. Külastades lehekülge nõustud küpsiste kasutamistingimustega.