Katri Merisalu
Toitumisnõustaja

Mida ja kuidas süüa talvepühade ajal?

Tervis • 21 Detsember, 2018
Jõulude ja aastavahetuse ajal meeldib meile ikka ennast premeerida hea ja paremaga. Lubame endale pühade ajal rohkem nii toitu kui ka joogipoolist. Kas teadsid, et inimene on võimeline sööma ühe toidukorraga kolme päeva kalorinormi?

Mida teha, et pühade ajal kalorikiusatustele vastu panna ning hoiduda ülesöömisest? Kuidas aitab õige toitumine turgutada tervist talvisel hooajal? Lihtne vastus on, et inimesed peaksid õppima paremini tundma erinevate toiduainete omadusi ning kuulama, mida keha neile öelda tahab. Ühe suure ja raske sööminguga tehakse oma organismile sageli halba. Järgenvalt jagangi mõningaid lihtsaid õpetusi, millest on igaühel lihtne kinni pidada ning mis pikemas plaanis teevad kehale ja meelele head.

Ilma enesedistsipliinita pole edu võimalik

Toitumise juures tuleb silmas pidada kahte aspekti – emotsionaalsust ja ratsionaalsust. Emotsionaalne aspekt on äärmiselt oluline, sest toit, mida sööme, peab meile maitsema ning pakkuma naudingut. Oma keha tuleb õppida tundma ning söömisega peab pidama piiri. Ratsionaalsus tähendab aga toitumise juures seda, et tuleb süüa õiges koguses ja mitte rohkem ega vähem, kui meie keha erinevate funktsioonide talitluseks vajab. Inimene peab olema füüsiliselt aktiivne terve elu – sellisel juhul ei tõuse kehakaal ning liikumine aitab ennetada erinevate haiguste tekkimist.

Tee jõulumenüü mitmekäiguliseks, täpselt nii nagu restoranides!

Pühadesööming toimub tavaliselt lookas laua taga, kus kõik road on korraga väljas. Niimoodi on aga väga lihtne süüa üle ja rohkem kui tegelikult vaja, sest taldrikule kuhjatakse kõike, mida laual leidub. Kaval on muuta oma jõulumenüü mitmekäiguliseks – alustada tuleks näiteks suupistetest, mis on eelnevalt valmis meisterdatud ja sätitud. Suupistetele võiks järgneda mõni värske salat hooajaliste köögiviljade ja puuviljadega või hoopis isetehtud puljongist supp. Pearoa serveerimisel võib traditsioonilised jõuluroad sättida taldrikuile valmis normaalsete portsjonitena.

Ära jäta vahele põhitoidukordasid ja veeda aega värskes õhus

Peale pikka ööd on hommikul kasulik oma keha ja meel äratada tassitäie sooja veega. Veele võib lisada värsket sidrunit või mõned viilud ingverit. Usutakse, et ingver hajutab sisemist külmust ja toob kehasse soojuse, mõjudes niimoodi ka hästi seedimisele. Ingveril on märkimisväärne põletikuvastane toime, sest see sisaldab sellist ainet nagu ingverool, mis pärsib põletike teket. Teadlased on tõestanud, et ingveri toime on sarnane ibuprofeenile.

Kui hommikune tass vett joodud, asu hommikusöögi kallale! Hea on teada, et ideaalne aeg hommikusöögiks on pool tundi peale ärkamist. Lõunasööki aga ei tasu kunagi vahele jätta – isegi pühade ajal. Regulaarne põhitoidukordade söömine on kasulik veresuhkru tasakaalule, hoiab ära näksimisvajaduse ning mõjutab meie tuju positiivselt.

Rikkaliku jõulu- või aastavahetuse laua tagant on mõistlik peale söögikorda üles tõusta ja ennast liigutada. Sisustage pühade päevi ja õhtuid peale söömise ja teleka vaatamise ka muu meeldivaga! Mängige näiteks seltskonnamänge. Võtke pere ja sõpradega ette ühine jalutuskäik loodusesse või tehke lihtsalt tiir oma naabruskonnas.

Jõulutoit ei pea olema sealihast

Miks mitte sel aastal proovida midagi muud ja kokata mõni maitsev jõuluroog kalast või kohaliku päritoluga linnulihast? Au sisse võiks tuua kaunviljad, mida pakub meie oma kodumaa pind, ning proovida kätt hoopis täistaimetoidu menüü kokkamisel. Tervise Arengu Instituudi (TAI) viimase rahvastiku toitumise uuringu (2016) statistika andmetel sööb eestlane liiga palju liha ning eriti töödeldud lihatooteid. Rohkelt armastatakse süüa sinke-vorste, suitsusinki, viinereid, sardelle, lihakonserve. Paljud neist lihatoodetest aga sisaldavad liigselt maitsetugevdajaid, lisatud suhkruid ning soola. Kindlasti tuleks lugeda hoolikalt lihatoodete pakendeid, eriti peaks seda tegema need inimesed, kel on kaaluprobleemid või mõni südame-veresoonkonna haigus

Jõulude ajal on nutikas kasutada vaba aega ära selleks, et katsetada uusi ja tervislikke retsepte. Kui oled aga jõuluprae osas vanamoeline ja eelistad klassikat nagu seapraad, verivorst, kartul ja hapukapsas, siis paku külalistele vähemalt üks uus tervislik retsept huvitava ja uue alternatiivina.

Eestlased oskavad hinnata värske hapukapsa võlusid

Teadaolevalt kuulub hapukapsas eesti traditsiooniliste toiduainete hulka juba 12.-13. sajandist. Hapukapsal on alati olnud oluline koht eestlase toidulaual. Juba väga ammustel aegadel osati hinnata värske hapukapsa kasulikkust ja hapendamise kunsti. Hapendatud kapsas pakkus meie esivanematele talveperioodil C-vitamiini, mis oli oluline skorbuudi ennetamiseks. Toidu hapendamise-kääritamise ehk fermenteerimise käigus toimuvad teatud bakterite ja pärmseente ainevahetusprotsessid: esialgu hapnikuvaeses keskkonnas, hiljem aga hapniku osalusel, kus bakterid kasutavad käärimisel vabanevat energiat ära oma elutegevuseks.

Kreeka arst Hippokrates, keda kutsutakse ka ’’meditsiini isaks’’, soovitas näiteks toorest hapukapsast erinevate kõhuhädade leevendamiseks – hapukapsas ja selle mahl parandavad soolestiku mikrofloorat ja on kasulikud mao alahappesuse korral. Kapsa hapnemisel on mikroobid ära teinud suure eeltöö ning süsivesikud ja valgud on organismile paremini omastatavad kui näiteks värske kapsa puhul. Seedimisele on kasulik süüa rasvast sealiha koos värske hapukapsaga. Hea nipp on lisada värskele hapukapsale maitseks juurde ka jõhvikaid, millel on antibakteriaalne toime ja mis sisaldavad palju C- vitamiini. Jõhvikas sisaldab erinevaid mineraalaineid, vitamiine, orgaanilisi happeid ja fütokemikaale ning kiudaineid, mis kõik kuluvad ära, et turgutada meie tervist talvisel pimedal perioodil.

Ära raiska toitu ja eelista kodumaist

Tuleta meelde, kas eelmisel aastal jäi palju sööki pühade ajal üle? Kui jäi, siis hea mõte oleks sel aastal koguseid vähendada. Toidu raiskamine hävitab meile planeedi loodusvarasid ja tekitab ülemäärast prügi. Lõputuna tunduvatele plastiku kogustele pole veel aga täit lahendust taaskasutuse näol leitud. Pidulauast alles jäänud toidujäägid kasuta ära nutikalt järgmiste päevade toidu valmistamisel või sügavkülmuta parajate portsjonitena. Valmista näiteks üle jäänud köögiviljadest ja lihast puljong. Maitsev supp kulub ära ka siis, kui eelmisel päeval sai ikkagi söögilaua taga üle pingutatud. Eelista ennekõike kodumaist ja puhast toitu!

Alkohol paneb ainevahetuse pausile

Alkohol ei seedi nii nagu toit. Inimese keha ei saa alkoholist tulnud kaloritest energiat salvestada samamoodi, nagu suudame seda teha toidust saadud kaloritega. Seepärast, kui jood alkoholi, ei saa ainevahetus teha oma tööd – näiteks põletada kaloreid viimasest toidukorrast. Selle asemel peab keha tegelema alkoholi, see tähendab mürgi, kehast välja toimetamisega. Alkoholi tarbimine toob endaga kaasa aeglase ainevahetuse ja põhjustab kehakaalu tõusu. Samuti võiksid lapsevanemad meeles pidada, et just nendest võtavad eeskuju nii söögilauas kui alkoholi pruukides!


Populaarsed artiklid

Sinu parema teenuse tagamiseks kasutame sellel lehel küpsiseid. Külastades lehekülge nõustud küpsiste kasutamistingimustega.