Katri Merisalu
Toitumisnõustaja

Kuidas tõsta immuunsüsteemi tööd?

Tervis • 14 Märts, 2018
Immuunsus on organismi kaitsemehhanism ehk süsteem, mis kaitseb inimese keha väliskeskkonna mõjude ja organismi jõudnud haigustekitajate eest.

Probiootikumid soodustavad soolestiku mikrofloora tasakaalu

Probiootikumid on aktiivsed mikroorganismid, mis pärinevad inimese mikrofloorast. Sõna „probiootikum“ tuleb ladinakeelsest väljendist pro bios, mis tähendab „elu poolt’’. Probiootikume kasutatakse mitmete haiguste korral organismi normaalse mikrofloora taastamiseks ja organismi vastupanuvõime tõstmiseks.

Näiteks lagundavad piimhappebakterid laktoosi ja kaseiini – sel juhul võib neist kasu olla piimasuhkru talumatuse ja piimaallergia puhul. Samuti suurendavad piimhappebakterid seedekulglas B-rühma vitamiinide imendumist, soodustavad soolestikust kaltsiumi, raua ja fosfori omastamist, lühendavad kahjulike ühendite eluiga seedekulglas ja võivad nii pidurdada kasvajate teket.

Toidupoes leiduvad hapendatud piimatooted on keefir, jogurt, hapendatud pett; probiootikumidega rikastatud tooted nagu ME-3 Dr. Helluse sarjast, mõned juustud ning jogurtid.

Ebapiisav uni ja stress nõrgestavad immuunsussüsteemi

Täiskasvanud inimene peaks öösel magama 7-8 tundi. Inimestel on välja kujunenud une ja ärkveloleku rütm, mida ei tohiks rikkuda ja igal õhtul tuleks magama minna samal ajal. Kui tekib unetundide puudus, siis tuleks see tasa teha esimesel võimalusel ja ennast välja puhata, kuna unevõlg tõstab samuti stressihormooni ehk kortisooli tootmist.

Stress on keha ärritav seisund, mis kurnab inimest nii vaimselt kui füüsiliselt. Stressi puhul ei tööta immuunsussüsteem täiel võimsusel ja läheb hoopis „säästurežiimile’’. Kui kehas on kõrge stressihormooni tase, siis kõige esimesena hakkab organism kokku hoidma immuunsussüsteemi arvelt.

Toitu tasakaalustatult ja mitmekülgselt

Nõrka immuunsust põhjustavad seedeprobleemid võivad tekkida ka üksluise ja tasakaalustamata toitumise tagajärjel. Näiteks kui ei sööda piisavalt köögivilju ja kiudaineid, vaid palju kuumtöödeldud ja rafineeritud toidukraami, mis sisaldab tühje kaloreid.

Jaga oma taldrik veeranditeks ja jäta 4-5 tundi toidukordade vahele. Kaks veerandit täida köögiviljade ja juurikatega, üks veerand taimse või loomse valguga ning viimane veerand pruuni riisi, tatra, kinoa, täisterapasta või kartuliga. Päeva jooksul söö kolm tõsist toidukorda ja kaks vahepala. Toidukordade vahele ei tohiks jääda pikem paus kui 4-5 tundi.

Ära suitseta ja väldi alkoholi kuritarvitamist!

Suitsetamine lühendab eluiga ja elukvaliteeti. Võrreldes mittesuitsetajaga on suitsetav inimene palju vastuvõtlikum erinevatele haigustele, sest suitsetamine kahjustab immuunsust.

Regulaarne alkoholi tarbimine võib põhjustada vitamiinide ja mineraalide puudust kehas, tekitades seedeprobleeme ja takistades toitainete ning B-vitamiinide omandamist. Alkohol paneb ainevahetuse pausile, sest keha peab tegelema alkoholi kui mürgi organismist välja toimetamisega.

Ole füüsiliselt aktiivne!

Regulaarne ja mõõdukas füüsiline aktiivsus aitab parandada südameveresoonkonna tööd, langetada vererõhku ja stressi ning hoida kehakaalu kontrolli all. Samuti aitab treening toota meie kehas õnnehormooni ehk serotoniini. 

Et olla füüsiliselt heas vormis, tuleks tegeleda aeroobse trenniga soovitavalt 30 minutit päevas. Samuti on oluline tegeleda jõutreeninguga, mis aitab tugevdada ning hoida head lihaste ja luude tervist. Tegeledes regulaarse jõutrenniga vähemalt 2 päeva nädalas, tuleks pühenduda selliste lihasgruppide treenimisele nagu jalad, puusad, selg, kõht, rind, õlad, käed. On leitud, et õige jõutreening võib aidata ennetada erinevaid südamehaigusi ja osteoporoosi.

Kõigele tuleb läheneda mõistuse ja mõõdukusega, kusjuures ühed alahinnatumad võitluskaaslased haiguste vastu on kindad, sall ja müts.


Populaarsed artiklid

Sinu parema teenuse tagamiseks kasutame sellel lehel küpsiseid. Külastades lehekülge nõustud küpsiste kasutamistingimustega.