Greipi (Citrus x paradisi) peetakse looduslikuks hübriidiks. Nimelt on greip, mida kutsutakse ka kaunilt paradiisi viljaks, pomeli ja apelsini hübriid. Esimesed mainimised greibi kohta pärinevad Kariibi meres asuvalt Barbadose saarelt aastast 1750. Poelettidelt võib leida nii valge, roosa kui ka punase viljalihaga greipe. Greibil on omapärane magushapu mõrkjas maitse, mis peidab endas hulganisti vitamiine, antioksüdante, kiudainet pektiini ja vähesel määral ka mineraale ning taimset valku.
Greip on suurepärane C-vitamiini allikas
Greip sisaldab vitamiinidest enim C-vitamiini. C-vitamiini rikast taimset kraami tuleb kindlasti süüa iga päev. Evolutsiooni käigus on inimene kaotanud võime sünteesida C-vitamiini endogeenselt ehk organismisiseselt, seega peame hoolitsema selle eest, et saame selle vitamiini kätte toidust. C-vitamiini igapäevane hoolas tarbimine langetab märkimisväärselt infarkti ja insuldi riski, kolesteroolitaset ning vererõhku. C-vitamiin mängib olulist rolli, et aju saaks efektiivselt funktsioneerida ja toetab meie immuunsüsteemi vastupanuvõimet. C-vitamiin on oluline komponent kollageeni sünteesiks. Kollageen omakorda aitab säilitada arterite tugevat struktuuri ning hoiab naha pringi ja noorena.
☞ C-vitamiin aitab paremini toime tulla üleliigse stressi ja väsimusega.
☞ Suitsetajatel on võrreldes teistega suurem C-vitamiini vajadus.
☞ Samuti vajavad suuremat kogust C-vitamiini rasedad ja imetavad emad. Ebapiisav C-vitamiini tarvitamine raseduse ajal võib kahjustada loote aju arengut.
Greip sisaldab heas koguses beetakaroteeni
Beetakaroteen on antioksüdant, millest inimese organism on võimeline sünteesima vajalikku A-vitamiini. A-vitamiini vajab meie keha näiteks heaks silmade terviseks. See vitamiin mängib olulist rolli inimese rakkude kasvuprotsessides ja arengus, samuti viljastumisvõime tagamisel. A-vitamiin on oluline selleks, et säilitada naha ja limaskestade hea seisund.
Greip toetab südame tervist
Peale selle, et greip on looduslikult küllastunud rasva ja kolesteroolivaba, sisaldab see ka südame tervisele tähtsaid mineraale: kaaliumi, magneesiumi, kaltsiumi. Need mineraalid on olulised, et süda ja lihased saaksid teha häirimatult oma tööd. Kaalium aitab edasi kanda ka organismi närviimpulsse ja tagada vere happe-aluse tasakaalu ning süsivesikute normaalset ainevahetust. Magneesium toetab lisaks hormoonide tootmist, samuti on see mineraal vajalik normaalseks närvitalituseks ning geeniregulatsiooniks. Kaltsium omakorda on kriitilise tähtsusega neerude edukal funktsioneerimisel.