Läti langetab toiduainete käibemaksu 12 protsendini

Madalam käibemaks rakendub Lätis juba praegu kohalikele puu- ja juurviljadele, kuid sel suvel hakkab kehtima ka kõikidele leivatoodetele, piimale, munadele ja värskele lihale ehk põhitoiduainetele. Sellega leevendab valitsus tarbijate ostukorvi hinda just nende kaupade osas, mida tarbijad vajavad kõige enam.

Käibemaksu alandamine on andnud kõlapinda ka Eestis, eelkõige just möödunud suvel pärast käibemaksu tõusu 24 protsendini. Kristel Metsa hinnangul näitab Läti valitsuse otsus, et riigid saavad maksupoliitika kaudu taastada hinnastabiilsust ja toetada perede toimetulekut viisil, mis ei kahjusta turuosalisi. 

„Läti samm tõestab, et riigid saavad teha teadlikke otsuseid esmatoidukaupade hinna alandamiseks ja inimeste elukvaliteedi parandamiseks. Oleme juba varasemalt teinud riigile ettepaneku, et põhiostukorvi kuuluvad toiduained nagu piima- ja lihatooted ning puu- ja juurviljad võiksid olla Eestis maksustatud 9% maksumääraga. Toit ei ole luksus, see on esmavajadus,” märkis Mets ja lisas, et kui riik loob võimaluse toiduhindu alandada, on jaekaubandus valmis muutused kiiresti tarbijani viima.

Põhitoiduainetele on käibemaksuerandeid kehtestanud Läti kõrval ka mitmed teised riigid, näiteks Prantsusmaa, Hispaania, Itaalia, Ungari, Rumeenia, Horvaatia ja Saksamaa, kus kõikjal on käibemaksumäärad põhitoiduainetele alla 10%. Täna on Euroopa Liidus üksikud riigid, kus ei ole toidule tervikuna või baastoiduainetele käibemaksuerandeid – need on näiteks Eesti ja Taani.

Eesti toidukäibemaks (24%) on Euroopa Liidus suuruselt teisel kohal – veel kõrgem on see Taanis (25%). Seejuures on aga Taanis keskmine netopalk ligi 2800 eurot, Eestis aga umbes 1600 eurot.

Kristel Metsa sõnul on toidu hinnatõus viimastel aastatel Balti riikides olnud erakordselt kiire, mis on muutnud perede ostukorve väiksemaks ja eelarveid pingelisemaks. "Eestis on toidukäibemaks ebaproportsionaalselt kõrge võrreldes inimeste sissetulekutega, seades tarbijad tugeva surve alla. Tajume jaekaubandusettevõttena selgelt, et enamus meie klientidest on hinnatundlikud ja nende ostukorvid on viimase kahe aasta jooksul muutunud aina piiratumaks."

Rimi kogemuse kohaselt on Eestis kiiresti kerkinud toiduhinnad mõjutanud otseselt tarbijakäitumist ning järjest populaarsemaks on muutunud kampaaniatooted ja kliendikaardi kasutamine soodustuste rakendamiseks. 79% langetab ostuotsuse kõigepealt hinna, alles seejärel kvaliteedi või brändi järgi.