Jón Sigfússon: lapsi mõjutab perekond

22 Juuni, 2018
Reykjaviki Ülikooli professor Jón Sigfússon sõnul on olulisem mõjutaja lapse elus perekond – mida rohkem noored veedavad aega oma vanematega, seda vähem hakkavad nad meelemürke tarbima.

“Kui 20 aastat tagasi oli Reykjaviki linn iga päev täis purjus noori, siis nüüd on pilt hoopis teine,” ütles Islandi Reykjaviki Ülikooli professor Jón Sigfússon Terve Eesti SA ja Rimi korraldatud noorte riskikäitumist ning alkoholitarbimist käsitleva arutelul "Räägime ajud puhtaks". “Suurim riskifaktor noortele on see, kui neil pole midagi teha. Perede toetamine ning lastele vabaajategevuste loomine on kõige olulisem faktor riskikäitumise ennetamises – kõik omavalitsused saavad luua süsteemi, mille abil tagada noortele kvaliteetsete huviringide läbiviimine. Lõime 1998. aastal süsteemi, mille eesmärk on muuta kogu Island meelemürkidevabaks. Toona  kasutasid Islandi noored rohkem meelemürke kui teiste Euroopa riikide noored, aga tänaseks on olukord vastupidine. Näiteks aastal 2000 oli 64% keskkoolinoortest end korra elus purju joonud, kuid aastal 2016 oli see näitaja vaid 38%.”

Jón Sigfússon rääkis, et meelemürkide tarbimise ennetamises on omavalitsustel väga oluline osa – vanemaid toetavaid organisatsioone luues ning kvaliteetset vabaajategevust rahastades saab riskikäitumist märgatavalt vähendada. “Lapsed teavad, et narkootikumid on halvad – negatiivsetest kõrvalmõjudest rääkimine ei tööta nende peal. Drug-Free Iceland liikumise eesmärk on muuta käitumist ja keskkonda,” sõnas Jón Sigfússon. “Mudelit, mille lõime, saab kasutada igas kogukonnas ning toimub kolmes faasis: teaduspõhine praktika, kogukonnale põhinev lähenemine ning dialoogi loomine. Lähenemine peab põhinema uuringutel ning kajastama reaalset olukorda – uuringutulemustest on kasu vaid siis, kui need on kaks kuud, mitte kaks aastat vanad. Samuti ei saa Viljandi linn tulemuslikult kasutada Tallinna andmeid ning vastupidi. Lahendused on asukohapõhised. Niimoodi saab iga kogukond  leida parimad viisid oma noorte ja nende perede harimiseks meelemürkide tarbimise valdkonnas.”

“Monitoorime noori alates 10. eluaastast kuni keskkooli lõpuni: tervisenäitajaid, ärevust, depressiooni sümptomeid, füüsilist tervist, kogukonda, negatiivseid mõjutajaid, vanemaid-perekonda, suhteid omavanustega jne. See aitab teha järeldusi, millised näitajad lapsi mõjutavad ning kuidas sekkuda ja riskikäitumist vähendada. Näiteks lapsed, kes tunnevad end kodus ja koolis turvaliselt, hakkavad vähemtõenäoliselt alkoholi või narkootikume tarbima. Samamoodi suitsetavad vähem noored, kes tegelevad regulaarselt spordi või muude vabaajategevustega. Islandi omavalitsused toetavad iga noore huvitegevust 430 euroga aastas, mis võimalda tagada nii noorte osalemist kui ka tegevusi pakkuvate organisatsioonide kvaliteeti,” märkis Jón Sigfússon.

Inspiratsioonikõne pidas Jón Sigfússon Islandilt Reykjaviki ülikoolist. Arutelul osalesid psühholoog ja perekeskus Sina Mina juht Kaileen Mägi, Rimi vastutustundliku ettevõtluse ekspert Katrin Bats, Eesti Jalgpalli Liidu president Aivar Pohlak, psühhoterapeut ja lastepsühhiaater Piret Visnapuu-Bernadt, Eesti Noorteühenduste Liidu esimees Roger Tibar, Avatud Kooli ja SA Kiusamisvaba Kool sotsiaalsete-emotsionaalsete oskuste programmi vabatahtlik Liisa Ringo, malevlane ja abiturient Markus Rosin, noorsoopolitseinik Sille Roosimaa ja mitmed teised. Modereeris Kuku raadio peatoimetaja Hindrek Riikoja.

Lisainfo:

Minna Toots, projektijuht

Terve Eesti Sihtasutus

e-post minnatoots@gmail.com; tel: +372 5341 7946


Populaarsed artiklid

Sinu parema teenuse tagamiseks kasutame sellel lehel küpsiseid. Külastades lehekülge nõustud küpsiste kasutamistingimustega.