Toiteainetesisalduse märgistamine on muutunud äärmiselt oluliseks mitte üksnes põhjusel, et meil on õigus teada, mida meie tarbitav toit sisaldab, vaid ka selleks, et aidata teha õigeid menüüvalikuid, et saaksime toituda tervislikult ja süüa tasakaalustatud toitu. Kas teate, millest teavet võite leida toidupakendite märgistustelt ja kuidas seda infot mõista?
Toidu märgistus aitab meil mõista, mida pakendatud toit sisaldab. ELi õigusaktide kohaselt peab märgistusel olema kirjas energiasisaldus kilokalorites (kcal) ja kilodžaulides (kJ) ning rasvade, küllastunud rasvhapete, süsivesikute, suhkrute, valkude ja soola sisaldus 100 g või 100 ml toote kohta. See teave peab olema esitatud kõik koos ja üldiselt võib selle leida pakendi tagaküljelt. Kuid sageli tuuakse osaline teave välja ka pakendi esiküljel. Toitumisalane teave võib olla esitatud ka portsjoni kohta ja selles võib olla märgitud kiudainesisaldus. Kui märgistusel on viidatud toitumisalasele väitele, peab see sisaldama ka asjakohast teavet, nt mineraalide ja vitamiinide sisaldust.
Inimeste toitumisvajadused on erinevad, sõltudes hetke terviseseisundist, vanusest, soost ja energiavajadusest. Toitumisalane märgistus võimaldab meil valida tooteid, mis sobivad meie tervisealaste vajaduste ja eesmärkidega. Näiteks täiskasvanud inimesele, kes soovib vähendada oma soola tarbimist vähem kui 5–6 grammini päevas (soovituslik kogus täiskasvanu kohta), on toidu märgistuse mõistmine väga oluline. Üldjoontes on tervisealaste eesmärkide saavutamise puhul oluline läbi mõelda sobivate portsjonite suurus. Võiksime endalt küsida: kui palju soovime teatud toodet tarbida, arvestades selle toitumisalast teavet? Pange tähele, et toidu hulk, mida sööme, võib märgistusel esitatud portsjoni suurusest erineda.
Märgistusel võib toitainetesisaldus olla esitatud ka protsentides päevastest võrdluskogustest. Päevased võrdluskogused annavad meile toitainete ja energia koguse, mida vajame selleks, et saaksime iga päev tervislikult ja tasakaalustatult toituda.
Kehtivad päevased võrdluskogused põhinevad keskmise täiskasvanu, kes peaks tarbima 2000 kcal ööpäevas, vajadustel. Nimetatud päevased võrdluskogused on kehtestatud Euroopa õigusaktides ning need tuginevad Euroopa Toiduohutusameti (EFSA) teaduslikele soovitustele.
Näiteks juhul, kui toode sisaldab 4,9 g rasva, tähendab see 7% rasva päevasest võrdluskogusest, mis kokku on 70 g. Päevased võrdluskogused on esitatud toote pakendi tagaküljel ja mõned tootjad viitavad neile ka pakendi esiküljel. Toodete suurus võib olla erinev, seega on asjakohane toodete võrdlemisel heita pilk 100 g tootes olevale energiasisaldusele ja toitainetele. Teave portsjoni kohta võib aga olla kasulik juhul, kui võrdleme ühe inimese üheks toidukorraks mõeldud tooteid.
Kuna meie kõigi toitumisalased vajadused on erinevad, ei ole päevased võrdluskogused mõeldud eesmärkidena kasutamiseks. Pigem on need kui võrdlusalus (keskmine täiskasvanu, kes on füüsiliselt keskmiselt aktiivne), mis annab suuniseid isiklikeks valikuteks.
Näiteks:
Energiasisaldus: 791 kj/190 kcal
Rasvad: 13,8g millest küllastunud rasvhapped 3,3g
Süsivesikud: 2 g millest suhkrud: 0,8g
Valgud: 14,5g
Sool: 1 g
 |
Madala energiasisaldusega Vähendatud energiasisaldusega Energiavaba |
 |
Madala soolasisaldusega Väga madala soolasisaldusega Soolavaba |
 |
Madala suhkrusisaldusega Suhkruvaba Ilma lisatud suhkruta |
 |
Valguallikas Kõrge valgusisaldusega |
 |
Kiudaineallikas Kõrge kiudainesisaldusega
|
 |
Madala küllastunud rasvhapete Küllastunud rasvhapete vaba |
|
Madala rasvasisaldusega Rasvavaba
|
Õigusaktide kohaselt peab toote koostisosade loend olema esitatud kahanevas järjekorras. See tähendab, et loendis esimesena nimetatud koostisosa moodustab tootest suurima osa. Seega kui te soovite osta kvaliteetset šokolaadi, peaksite valima toote, mille koostisosade loendis on šokolaad esimesena välja toodud. Mõnede toodete puhul on koostisosad sageli esitatud täpse % osakaaluna, nii et tarbijal on lihtsam otsustada, milline toode vastab paremini tema soovidele.
Kui toode sisaldab E-toidulisandeid, peavad need olema tähistatud E-tähe ja numbrikombinatsiooniga. Kuid vahel tähistavad mõned tootjad selliseid lisandeid koostisosade loendis nende teadusliku nimega, mis jätab eksitava mulje, et toode ei sisalda E-lisandeid. Seega olge ettevaatlikud ja kontrollige alati kõiki tundmatuid koostisosi või E-numbreid. E-numbri all võib olla peidus ka looduslikult esinev toiduvärv (näiteks köögiviljadest pärinevat karoteeni tähistatakse vahel ka numbriga E160a), kuid mõni riskantne koostisosa võib siiski märkamatult silmist libiseda.
ELi õigusaktide kohaselt tuleb märgistuse tekstil tuua eraldi välja allergeenid ja neid rõhutada. Lisaks juhul, kui toode ei sisalda allergeene, kuid selles võib leiduda nende osakesi, tuleb ka see pakendile märkida, näiteks: „Võib sisaldada (allergeenide) jälgi“. See on vajalik põhjusel, et toidutalumatuse või -allergiatega inimesed saaksid endale hõlpsasti ohutuid tooteid valida.
Toiduainetele peab olema märgitud teave päritoluriigi või lähtekoha kohta. Nii et kui toote pakend loob seoseid mõne päritoluriigiga, tasub seda märgistuselt üle kontrollida.
Tavaliselt on kõlblikkusaeg tähistatud toidu märgistusel „parim enne“ kuupäeva või „kõlblik kuni“ kuupäeva abil.
Kajastab aega, mille jooksul võib mõistlikult eeldada, et toit säilitab oma parimad omadused, nt maitse. „Parim enne“ kuupäeva kandvad tooted on näiteks konserveeritud, kuivatatud ja sügavkülmutatud toiduained.
Tegemist on ajavahemikuga, mille jooksul võib mõistlikult eeldada, et selle tarbimine on ohutu, kui seda hoiustatakse vastavalt märgitud säilitamistingimustele Järelikult võib selliste toiduainete tarbimisega kaasneda toidumürgituse oht, kui neid kasutatakse pärast „kõlblik kuni“ kuupäeva möödumist. „Kõlblik kuni“ kuupäev on märgitud muu hulgas jahutatud piimatoodetele, kuumtöödeldud lihale ja valmissalatitele.
Kõlblikkusaja eesmärk on aidata tarbijatel teha ohutuid ja teadlikke valikuid oma toidu üle otsustamisel. Toiduainete kõlblikkusaega tuleks lugeda kehtivaks üksnes juhul, kui ostetud toode on terve ja kahjustamata.
Tarbijad peavad alati järgima tootjate juhiseid seoses toote säilitamisega, eeskätt mis puudutab temperatuuri ja toote tarbimist pärast selle avamist. Samuti on soovitatav, et tarbijad võtaksid toote ostul arvesse ka kõlblikkusaega, et vältida tarbetute toidujäätmete tekitamist. Näiteks erinevalt „kõlblik kuni“ kuupäeva kandvatest toodetest võib paljusid „parim enne“ kuupäevaga tooteid süüa isegi pärast nimetatud kuupäeva möödumist.
Toitumisalase või tervisealase väitega märgitakse, et tootel on kasulikud omadused, põhinedes selles sisalduvale ühele või mitmele koostisosale. Väited peavad olema kooskõlas Euroopa õigusaktidega, mis kaitsevad meid eksitava reklaami eest ning võimaldavad tooteid õiglaselt võrrelda.
Toitumisalased väited: väidavad, viitavad või annavad mõista, et toidul on teatavad kasulikud toitainelised omadused. On välja töötatud kindel loend toitumisalastest väidetest, mida võib kasutada. Näiteks:
Tervisealased väited: väidavad, viitavad või annavad mõista, et toidu või ühe selle koostisosa ja tervise vahel on seos, nt „sisaldab kaltsiumit, mis on vajalik luude kasvuks“.
ELi märgistustel on lubatud kasutada üksnes teaduslikult tõestatud väiteid. Peatuge hetkeks ja uurige hoolikalt toodete märgistusi. Toode, millel on väike rasvasisaldus või mis on täisteravilja allikas, võib inimese isiklike vajaduste vastaselt sisaldada rohkelt kaloreid või soola.
Et meie ostjatel oleks riiulite vahel hõlpsam orienteeruda ning teadlikke valikuid teha, kasutame Rimi omatoodete pakenditel alati samu sümboleid, kajastades seaduslikult lubatud toiteväärtusi.
Loe rohkem sümbolite visuaalse keele kohta >
Loe lähemalt, mida tähendavad pakenditel olevad sümbolid >
