Ajakiri Toit&Trend
Elustiiliajakiri

Oolong – rohelise ja musta vahel

Toit&Trend • 19 Märts, 2018
Oolongist võiks saada lemmiktee nii neile, kes ei suuda valida musta ja rohelise tee vahel, kui
ka nendele, kes soovivad saada osa mõlema tee parimatest omadustest.
 

Oolong on hele ja aromaatne nagu roheline tee, kuid musta tee moodi kange ja värskendav. Roheline, must ja oolongitee pärinevad ühelt ja samalt taimelt, Hiina teepuult Camellia sinensis, millest pika teeajaloo jooksul on aretatud vaga palju kultivare. Oolongi eripära mõistmiseks teeme põgusa ja natuke lihtsustatud põike teevalmistuse tehnoloogiasse.

Nagu kõik rohelised lehed, nii kaotavad ka teepuu omad pärast korjet esialgse välimuse, tumenevad, muudavad maitset ja aroomi. Rohelisel teel peatatakse loomulik ja looduslik oksüdatsiooni- ja fermentatsiooniprotsess, mustal teel seda aga võimendatakse, nii et rohelised lehed muutuvad punakaspruuniks. Muidugi on nii rohelise, musta kui ka oolongi valmistamisel veel mitmesuguseid etappe ja nüansse, kuid jaagu need spetsialistidele. Oolongi eripära mõistmiseks piisab teadmisest, et selle valmistamisel läbivad teelehed kull sarnaselt musta teega oksüdatsiooni- ja fermentatsiooniprotsessi, kuid lühemal kujul. Mil määral, sõltub juba piirkonnast, traditsioonidest, tee kvaliteedist, teemeistrist ja paljudest muudest teguritest. Fermentatsiooni astet tähistatakse protsentides ning see võib ulatuda 8-st 85-ni. Mida vähem fermenteeritud, seda enam sarnaneb oolong maitselt ja lõhnalt rohelise teega, mida suuremaks muutub näitaja, seda enam leiab oolongist mustale teele iseloomulikke karakteristikuid.

Maailmas leidub palju oolongeid – mõni on vaga lähedane rohelisele teele, kuid pisut sügavama sisuga, teised jälle sarnanevad pigem musta teega. Oolongi eri stiilid varieeruvad suurel määral nii lõhnalt kui ka maitselt. On magusaid, puuviljalisi, mesiselt lõhnavaid, aga ka tugevalt röstiste, tanniiniste ja maalähedaste aroomidega, samuti kergeid ja värskeid.

Sobib kogu päevaks

Oolongi kofeiinisisaldus on väiksem kui mustal teel, seetõttu sobib seda juua ka õhtupoolikul. Oolongit peetakse sarnaselt rohelise teega vaga tervislikuks joogiks, mis suurendab immuunsüsteemi vastupanuvõimet, korrigeerib kehakaalu, eemaldab organismist jääkaineid, ergutab seedetegevust, vahendab halba kolesterooli, ennetab südamehaigusi ning toniseerib kogu organismi. Muu hea hulgas on tal arvatud olevat võime pikendada eluiga. Viimaste aastakümnete teaduslikud uuringud on toestanud, et see võibki nii olla.

Suurimad oolongitootjad on Hiina, maailma vanim ja võimsaim teeriik, ning Taiwan. Hiinaga võrreldes on Taiwan kull alles “roheline” teemaa – esimesed teepõõsad istutati seal 18. sajandi alguses, kuid oolongitootjate hulgas ollakse suur tegija, sest ligi 20 protsenti tänapäeval Taiwanis toodetavast teest moodustab just oolong. 19. sajandi lõpus, mil maailma teekaubandus allus rangetele piirangutele, osutus oolong sobivaks nišitooteks, millega Taiwanil õnnestus teekaubanduses edu saavutada. Oolongist sai tollal peaaegu et Taiwani tee sünonüüm. Nüüd on nii mõnigi Taiwani oolong pälvinud asjatundjatelt kõrget kiitust. Sealkandis korjatakse oolongi jaoks teelehti aprillist detsembrini, kvaliteetseimaks peetakse juuli ja augusti korjet.

Hiina legend esimesest oolongist

Nagu igal auväärsel joogil, nii on ka oolongil oma päritolu kohta legend. Kord oli üks Hiina teekasvataja parajasti istanduses teelehti noppimas, kui märkas põlluservas hirve ning otsustas

teekorjamise asemel hoopis jahti pidada. Ta jättis korjatud teelehed, nii nagu need olid, järgmise päevani seisma. Uuel päeval pooleli jäänud tööd jätkates märkas ta üllatusega, et kuigi lehtede servad olid tõmbunud pruunikaks, omandasid need eriliselt meeldiva, tugeva ja magusa aroomi ning tavapärane mõrkjus oli kadunud. Kuna meest kutsuti Oolongiks, sai uudsel moel valmistatud tee tema järgi nime.


Populaarsed artiklid

Sinu parema teenuse tagamiseks kasutame sellel lehel küpsiseid. Külastades lehekülge nõustud küpsiste kasutamistingimustega.