Katri Merisalu
Toitumisnõustaja

Koorega kartul - ideaalne suvetoit

Tervis • 16 August, 2018
Kartul, mis on eestlaste jaoks olnud leivaga kõrvuti üks tähtsamaid energiaallikaid juba vanadest aegadest, on kõige toitainerikkam ja maitsvam just värskest peast. Suvel võetud värske kartul uhkustab oma C-vitamiini sisaldusega ja esimesi värskeid kartuleid tulekski süüa just koorega.

Kartuli söömine ei tee paksuks

Kartuli söömine annab palju energiat, kuid väide, et kartuli söömine teeb paksuks, on vale. Ülekilod tekivad üldjuhul siis, kui söödud kalorid ning energia kulutamine ei ole tasakaalus. Samuti mängib siin rolli ka see, kuidas kartulit töödeldakse – igasugune ohtras rasvas praetud või fritüüritud köögivili ei paku meie organismile enam neid samu toitaineid, mida sisaldab värske aurutatud vili.

100 grammi keedetud kartulit annab umbes 70-85 kcal, mida on pea 4% vähem, kui riisis või makaronides.

Kartul on kiudainerikas

On teada tõde, et seedetegevuse efektiivseks toimimiseks ja haiguste ennetamiseks on oluline oma keha iga päev kiudainetega varustada. Uuringud on tõestanud, et regulaarne kiudainete söömine aitab ennetada mitmete sümptomite ja haiguste esinemist: rasvumine, kõrge kolesteroolitase, teise tüübi diabeet, käärsoolevähk. Kartul sisaldab palju kasulikke kiudaineid ja panustab nendega täiskõhutunde tekkimisse.

2017. aastal ilmunud Eesti toitumis- ja liikumissoovituste dokumendis soovitatakse kiudaineid tarbida naistel minimaalselt 25g ja meestel 35g päevas sõltuvalt päevasest energiavajadusest (ca 13g kiudaineid 1000 kcal kohta).

  • 150 grammi (umbes kaks keskmise suurusega mugulat) värsket keedetud, koorega kartulit katab ligi 15% päevasest kiudainete vajadusest.
  • 100 grammi keedetud, koorega kartulit sisaldab 2,47 grammi kiudaineid.

Kartul aitab toota “õnnehormooni”

Üks keskmine kartul võib sisaldada pea kuni 30% soovituslikust B6-vitamiini päevanormist. B6-vitamiini vajab inimene tsentraalse närvisüsteemi normaalseks funktsioneerimiseks, B12-vitamiini ja magneesiumi täielikuks imendumiseks, soolhappe tootmiseks, valkude, süsivesikute ja rasvade ainevahetuse tagamiseks. Uuringud on tõestanud, et B6-vitamiin mängib märkimisväärset rolli ka südame-veresoonkonna haiguste ennetamisel. Tähelepanuväärseks teeb selle vitamiini ka see, et B6 reguleerib veel unekvaliteeti, söögiisu ja selliste bioaktiivsete ühendite tootmist nagu serotoniin ehk ’’õnnehormoon’’.


Populaarsed artiklid

Sinu parema teenuse tagamiseks kasutame sellel lehel küpsiseid. Külastades lehekülge nõustud küpsiste kasutamistingimustega.