Katri Merisalu
Toitumisnõustaja

3 väga head põhjust, miks süüa rohkem rediseid

Tervis • 26 Märts, 2019
Redis arvatakse olevat üks esimesi kultuure, mida kasvatati juba Vana-Egiptuses ja Antiik-Kreekas.

Redis (Raphanus sativus) on ristõieliste sugukonda kuuluv üheaastane taim. Selle juurvilja värvus võib varieeruda valge, punase, lilla või musta vahel. Rediseid võib süüa nii toorelt, küpsetatult kui marineeritult. Redis sobib ideaalselt kevadisse toidumenüüsse, sest sisaldab heas koguses olulisi toitaineid nagu C-vitamiin ning kaalium, mõjub diureetikumina ja korrastab seedimist.

Redis sisaldab eluks vajalikke mineraale ja vitamiine

Redis sisaldab toitaineid, mida meie keha vajab ideaalseks ja murevabaks toimimiseks. Mineraalidest leidub redises kõige enam kaaliumi, mis on hädavajalik südame tervisele. Teistest mineraalidest võib  redis sisaldada veel vaske, mangaani, kaltsiumi, rauda, magneesiumi, fosforit, tsinki, naatriumi ja seleeni. Taimed omastavad mineraalaineid mullast, seetõttu sõltuvad mineraalainete kogused kasvupinnasest ja väetamisest. Vitamiinidest leidub redistes enim C-vitamiini, B6-vitamiini, folaate, K-vitamiini, riboflaviini, niatsiini ning pantoteenhapet.

Redis sisaldab tervisele olulist C-vitamiini

100 grammi värsket redist sisaldab umbes 25% meie päevasest C-vitamiini vajadusest. C-vitamiin toimib antioksüdandina ja on oluline kollageeni sünteesiks. Kollageen omakorda aitab säilitada arterite tugevat struktuuri ning hoiab naha pringi ja noorena.

Evolutsiooni käigus on inimene kaotanud võime sünteesida C-vitamiini endogeenselt ehk organismisiseselt, seega peame selle vitamiini kätte saama toidust ja C-vitamiini rikast taimset kraami sööma iga päev! C-vitamiini igapäevane tarbimine langetab märkimisväärselt südameinfarkti ja insuldi riski, kolesteroolitaset ning vererõhku.

Redise söömine mõjub hästi seedimisele

Redis sisaldab kiudaineid, mis on äärmiselt vajalikud heaks seedimiseks. Kiudained on olulised kiire ainevahetuse tagamiseks, kuna kiirendavad toidumassi edasiliikumist peensooles ja aitavad vältida kõhukinnisust. Peale selle on kiudainetest kasu toidukördi mahu suurendamisel, mis aitab tekitada täiskõhutunde. Täiskõhutunne omakorda aga aitab vähendada näksimisvajadust. Inimese jämesooles elavad mikroorganismid on võimelised kiudaineid ka osaliselt lõhustama, et seedetrakti mikroobid saaksid neid omakorda tarbida toiduks.


Populaarsed artiklid

Sinu parema teenuse tagamiseks kasutame sellel lehel küpsiseid. Külastades lehekülge nõustud küpsiste kasutamistingimustega.