Talu Toidab
Eesti talud ja väiketootjad

Isiklikud kogemused lõid Hõbeda kitsefarmi

Talu Toidab • 10 Mai, 2019
Hõbeda mõisa pererahvas kolis maale elama juba 2005. aastal, kui osteti kunagise mõisa maad ja selle juurde kuuluv laut, kokku 24 hektari suurune maalapp.

„Maale kolimise mõte sündis puhtalt emotsiooni pealt, ilma et oleks pikalt kalkuleerinud,“ muheleb talu peremees Georg. Ja kui juba maale sai kolitud, saadi aru, et lauda ja maalapiga tuleb ka midagi peale hakata. Toredat maaidülli nauditi kuni 2015. aastani, siis otsustati võtta paar kitse ja alustada ettevõtlusega: ehitati vana laut ümber, soetati vajalik tehnika ja osteti esimesed loomad.

Tänu isiklikele kogemustele oma ala meistriteks

Perenaise Kersti sõnul ei saa piimakarja pidamise algtõdesid studeerida raamatutest ega internetist, vaid kogu teadmine tuleb ainult isiklike kogemuste kaudu. „Meie saime oma esimesed teadmised oma ala spetsialistidelt – Kolotsi ja Üvasi talu vedajatelt – ning ülejäänu on kõik ise õpitud,“ selgitab perenaine. „Ma polnud enne kitse ei eest ega tagant näinud ega kunagi isegi ühtegi looma lüpsnud. Alguses harjutasingi lüpsi kummikindal, kuid nüüd on asi mul juba päris käpas,“ tunneb perenaine uhkust.

Perenaine on ka veendunud, et tänu suurele sisemisele kirele on kogu protsess olnud neile äärmiselt lihtne. „Maale kolimine ja talupidamine on täiesti omaette elustiil, seda ei saa vägisi teha, vaid see peab sulle sobima,“ tõdeb ta. Maale kolides tuleks paika panna ka eesmärgid ja visioon, mida ning millises mahus teha plaanitakse. „Meil oli üks kindel eesmärk: loobuda palgatööst ja nautida elamist looduse rüpes,“ kinnitavad mõlemad nagu ühest suust.

Kits on tark loom

Kitsed on väga targad loomad, kes reageerivad kutsumisele nagu koerad ja saavad aru, kui nendega riidled. „Kitsed on algusest peale olnud meie jaoks tõelised koduloomad. Neile meeldib meiega suhelda, nad on arukad ja üldse väga värvikad tegelased. Nad suhtlevad ka omavahel ja neil on välja kujunenud oma rollid. Igaühel on oma iseloom – mõni on ujedam, mõni uudishimulik või sõjakam,“ jutustab Kersti. Erilisematel kitsedel on ka erilised nimed: eakas proua Tillu, uudishimulik Sandra ja omapäi uitaja Häbelik. Karja juhiks on tugeva kondiga karvane proua Ambaal, kes on alati karjas kõige ees. Perenaise sõnul on kitsed ka parajalt pirtsakad: „Näiteks ei taha nad märja rohuga õue minna ja hakkavad alles siis liigutama, kui Georg neid ise kutsuma läheb, ning kõnnivad ka siis ainult tema järel hanereas.“

Maitsev jäätis ja igas vanuses juustud

Hõbeda kitsefarmi meiereis tehakse kokku 14 erinevat talutoodet, mis kõik kannavad ka „Ehtsa talutoidu“ märki: kuute erinevat laagerdunud juustu ja poolkõva juustu, praejuustu ja paari jäätist. „Esimesed juustukatsetused tegin väikese potiga enda taluköögis,“ ütleb Kersti. Hõbeda toodete valmistamisel on arvestatud eelkõige sellega, et valikus oleks igale maitsele midagi – nii soolasemaid kui ka mahedamaid juustusid. Näiteks valmistatakse sinepiseemnete, kukeseente või vürtsköömnetega poolkõvasid juustusid.

Suure rasvasisaldusega kitsepiimast saab teha ka laagerdunud juustu. „Viiekilosed juustukerad peavad laagerduma 2–2,5 kuud,“ selgitab perenaine. Talu meiereis valmistatakse köömnete, küüslaugu, tšilli või lambaläätsedega laagerdunud juustusid. „Sel sügisel proovisin midagi uut ja hoidsin kaks päeva ühte juustukera prosecco’s,“ ütleb Kersti, kes loodab, et toode tuleb väga hea. Puhtast isiklikust huvist on proovitud meiereis ka kitsepiimajäätise tegemist. See õnnestus niivõrd hästi, et Sagadi mõis võttis selle ka oma menüüsse. Tulevikus on plaan katsetada veel mozarellavalmistamist.

Allikas: Ehtne Talutoit


Populaarsed artiklid

Sinu parema teenuse tagamiseks kasutame sellel lehel küpsiseid. Külastades lehekülge nõustud küpsiste kasutamistingimustega.