Prügi sorteerimine

Kas teadsid, et ....1 alumiiniumpurgi ümbertöötlemine hoiab kokku samasuguse hulga energiat, mis kulub televiisori töötamiseks kolme tunni jooksul
Ühe tonni vanapaberi ümbertöötlemine aitab päästa 17 puud ning hoida kokku 1 400 liitrit kütust, 4 000 kilovatti elektrienergiat ning üle  26 000 liitri vee
Plastmassi ümbertöötlemine võtab ligi 70% vähem energiat kui uue valmistamine
Klaasi ümbertöötlemisel tekib 20% vähem õhu ning 50% vähem vee saastet kui selle uuena valmistamisel
1 tonni kilekottide taaskasutamine/ või ümbertöötlemine hoiab kokku 11 barreli (s.t. umbes 1 700 liitri) kütuse jagu energiat

Teada on fakt, et ühiskonna rikkust on võimalik hinnata tarbimise järgi – mida rohkem kaupu ostetakse, seda paremal järjel ollakse. Suurenenud võimalustega kaasneb aga ka suurem vastutus, mille üheks osaks on ka prügi sorteerimine ning ümbertöötlemine.
Jäätmete sorteerimine on Eestis põhjalikumalt tuule alla saanud alles viimasel paaril aastal ning nagu iga uue asja puhul, võtab sisseharjumine veidi aega ja tekitab rohkelt küsimusi.


5 lihtsat põhimõtet, mida prügi sorteerimist alustades meeles pidada

Ära liigselt muretse – tee alustuseks nii palju kui suudad ning ära muretse ülejäänu pärast. Pole mõtet kohe alguses asja keeruliseks ajada ning jõuda järeldusele, et prügi sorteerimine on liigne peavalu. Oluline on meeles pidada, et iga väiksemgi panus aitab ning põhimõte „kas kõik või mitte midagi“ siinkohal ei kehti.
Ümbertöötlemine tähendab rohkemat kui ainult prügi sorteerimine – ka oma kasutatud riiete annetamine heategevuseks on taaskasutusringluses osalemine. Ühe vana on teise uus!
Harjutamine teeb meistriks – kui esialgu kõik ei suju ideaalselt, pole vaja muretseda. Aja jooksul muutub prügi sorteerimine loomulikuks käitumise osaks ning hakkab iseenesest toimima
Iga inimese panus on oluline – seda tõde ei tasu kunagi unustada!
Lihtsus eelkõige – tingimata pole vaja investeerida suurt hulka raha spetsiaalsetesse prügikastidesse. Paberit saad näiteks koguda ka paberkotti.

Prügi sorteerimine – mida ja kuidas?

Igapäevaselt tekkiva prügi saab jagada kolmeks: paber ja papp, biolagunev ning pakendid. Järgnevalt püüame selgust tuua, mis on mis.

Paber ja papp

Paberi ja papi konteinerisse tuleb panna:

Ajalehed, ajakirjad, kataloogid, reklaammaterjalid
Vihikud, trükiga ja puhtad kirja- ning joonistuspaberid
Ümbrikud, kaanteta raamatud
Pappkastid ja –karbid ning muud paberpakendid
Paberkotid, jõupaber

Paberi ja papi konteinerisse ei tohi panna:

Määrdunud või vettinud paberit ja pappi
Majapidamispaberit ning ehituspaberit
Kasutatud pabernõusid ja papptopse
Kartongist joogipakendeid, kilet
Foolium- ja kopeerpaberit
Vahtplast
Jäätise ja kommipabereid
Biolagunevad jäätmed

Biolagunevate jäätmete sorteerimisel tuleb meeles pidada, et:

 

Biolagunevaid jäätmeid on sobilik koguda kas paberkotti või spetsiaalsest biolagunevast kilest valmistatud kotti
Kilesse pakitud toidukaubad tuleb enne äravistamist kilest vabastada
Biolagunevate jäätmete konteinerisse tuleb panna:

Toidujäätmed
Liha- ja kalajäätmed (sh. kalaluud)
Köögi- ja puuviljad, köögi- ja puuviljade koorimisjäägid
Kanamunade koored
Poolfabrikaadid
Pagaritooted ja kondiitritooted (nt. leib, sai)
Juustud, või ja margariin ning muud tahkete piimatoodete jäägid
Muud jäätmed
Majapidamispaber, pabersalvrätid
Kohvi- ja teepaks koos paberfiltriga
Määrdunud papp ja paber (kileta), määrdunud paberkotid
Pabermassist munarestid
Majapidamispaber ja pabersalvrätikud
Toataimed ja lõikelilled.
Biolagunevate jäätmete konteinerisse ei tohi panna:

Toidujäätmed
Toiduõli, piima, hapupiima, suppi, kastmeid ja muid vedelaid toite ja toiduaineid
Vedelikke
Suuri konte
Muud jäätmed
Vahatatud ja kiletatud pappi ning paberit, puhast pappi ja paberit
Kasutatud ühekordseid toidunõusid
Kilet, metalli, klaasi
Tuhka ja suitsukonisid
Tekstiili ja nahka
Ohtlikke jäätmeid
Pakendid

Pakendikonteinerisse tuleb panna:

 

Jogurti- ja võitopsid
Õli-, ketšupi- ja majoneesipudelid
Kosmeetika ja hooldustoodete pakendid (nt kreemipurgid, šampoonipudelid)
Plastnõud (ka karbid)
Kilekotid ja pakkekile ning muud puhtad plastpakendid.
Klaaspakendid
Pandimärgita klaasist pudelid
Klaaspurgid ja muud puhtad klaaspakendid
Metallpakend
Konservikarbid
Toidu- ja joogipakendite metallkaaned ja korgid ningmuud puhtad metallpakendid.
Joogikartong
Puhtad kartongist piima-, mahla- ja jogurtipakendid.
Pakendikonteinerisse ei tohi panna:

Toiduga määrdunud ning pooleldi täidetud pakendeid
Plastist mänguasju
Ohtlike ainete pakendeid (nt kodukeemia), aerosoolpakendeid (nt juukselakk)
Akna- ja lehtklaasi
Valgustuspirne

Ohtlikud jäätmed

Ohtlike jäätmete kogumispunkti tuleb viia:

Jääkõlid ja õlifiltrid (kuni 20 liitrit)
Värvi-, liimi-, laki- ja lahustijäätmed jaepakendis (kuni 10 liitrit)
Elavhõbedalambid (kuni 10 tükki)
Aegunud ja kasutuskõlbmatud ravimid ja muud meditsiinilised jäätmed (kuni 2 kg korraga)
Kemikaalide ja pestitsiidide jäätmed (kuni 10 liitrit)
Elavhõbekraadiklaasid ja muud elavhõbedat sisaldavaid jäätmed (kuni 2 kg korraga)
Patareid ja akud (piiramatus koguses)
NB! Kasutuskõlbmatute patareide kogumiskastid asuvad ka kõikides Rimi Hüper- ja Supermarketides ning Säästumarketites
Jäätmejaamades võetakse elanikelt tasuta vastu:

Töötlemata puitu
Vanametalli ja plaste
Suuremõõtmelisi ehitusjäätmeid (nt. kivid, betoon)
Paberit ja pappi
Kasutuskõlblikku vanamööblit
Autorehve (kuni 8 rehvi korraga)
Elektri- ja elektroonikajäätmeid (s.h. külmikud ja telerid)
Pakendeid
Lehtklaasi
Koduseid ohtlike jäätmeid
Eestis töötavate jäätmejaamade nimekiri: http://www.envir.ee/jaatmeinfo (link uues aknas)

Tekkiva prügikoguse vähendamine

Plastkoti lagunemine looduses võtab 10-20 aastat, konservikarbi lagunemine aga 100 aastat. Vaadates neid numbreid ning eelnenud pikka nimekirja erinevatest prügiliikidest tekib paratamatult küsimus, kuidas oleks võimalik nende koguseid oma kodus ning ka töökohal vähendada. Siinkohal tuleb taas meelde tuletada, et igaühe panus on oluline ning väikselt alustades jõuab suure tulemuseni.

Ostmisel vali tooteid, mille puhul on kasutatud võimalikult vähe pakendit. Samas tasub ka meeles pidada, et üks suur pakend tekitab kokkuvõttes vähem prügi kui mitu väikest
Käi poes korduvkasutatava kotiga ning taaskasuta ostetud kile- ja paberkotte
Võimalusel kasuta E-arveid
Eelista tooteid ümbertöödeldud materjalist pakendis
Väldi pabernõude ja plastopside kasutamist
Kingitused paki kinkepaberi asemel taaskasutatavatesse kinkekottidesse
Toiduainete hoidmiseks kasuta säilituskarpe, vältides nii säilituskile ja fooliumi liigtarvitamist
Ning lõpuks, ära osta rohkem kui sul vaja on!

Prindi

Klienditugi

6 056 333
klienditugi.ee@rimibaltic.com

Privaatsuse põhimõtted

Kontrolli kinkekaardi saldot Kinkekaardi
saldo

Jälgi meid:

Palun oota...

Otsingu tulemused

Sulge

Sulge

Tagasiside

Hea klient! Ootame Teie arvamusi ja ettepanekuid, et muuta Rimi kauplused veelgi paremateks ostukohtadeks!

Soovin saada vastust
Sulge

*Kohustuslikud väljad